Kassmadu: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
| 48. rida: | 48. rida: | ||
Kassmadu leidub Kirde-[[Itaalia]] servas, [[Aadria meri|Aadria mere]] idarannikul, [[Makedoonia]]s, Kagu-Bulgaarias, suuremas osas [[Kreeka]]s, mitmel [[Egeuse meri|Egeuse mere]] saarel (näiteks Kreetal ja [[Rhodos]]el), [[Malta]]l, Kaukaasias ja Ees-Aasias.<ref name="arnold2" /> |
Kassmadu leidub Kirde-[[Itaalia]] servas, [[Aadria meri|Aadria mere]] idarannikul, [[Makedoonia]]s, Kagu-Bulgaarias, suuremas osas [[Kreeka]]s, mitmel [[Egeuse meri|Egeuse mere]] saarel (näiteks Kreetal ja [[Rhodos]]el), [[Malta]]l, Kaukaasias ja Ees-Aasias.<ref name="arnold2" /> |
||
Kassmadu eelistab kivist pinnast: elab kaljustes metsatukkades, kivikuhilates, vanadel müüridel ja varemete vahel. Võib elada ka kõdutaimestiku kuhilates või põõsastikuga liivastel aladel, näiteks [[rand]]ades. Vahel leitakse neid asulate lähedalt.<ref name="arnold2" /> Harva on neid leitud ka [[poolkõrb]]etest või mägistest [[stepp]]idest.<ref name="iucn" /> |
Kassmadu eelistab kivist pinnast: elab kaljustes metsatukkades, kivikuhilates, vanadel müüridel ja varemete vahel. Võib elada ka kõdutaimestiku kuhilates või põõsastikuga liivastel aladel, näiteks [[rand]]ades. Vahel leitakse neid asulate lähedalt.<ref name="arnold2" /> Harva on neid leitud ka [[poolkõrb]]etest või mägistest [[stepp]]idest.<ref name="iucn" /> Eelistab elada madalamatel aladel, kuid levila lõunapiiril leidub neid kuni 1300 meetrit üle merepinna.<ref name="arnold2" /> |
||
[[Kefallinía]] saarel kasutatakse kassmadusid religioosetel tseremooniatel.<ref name="arnold2" /> |
[[Kefallinía]] saarel kasutatakse kassmadusid religioosetel tseremooniatel.<ref name="arnold2" /> |
||
Redaktsioon: 28. august 2012, kell 18:03
| Kassmadu | |
|---|---|
 Kassmadu Maltal. | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Roomajad Reptilia |
| Selts |
Soomuselised Squamata |
| Sugukond |
Nastiklased Colubridae |
| Perekond |
Telescopus |
| Liik |
Kassmadu' |
| Binaarne nimetus | |
|
Telescopus fallax Fleischmann, 1831[1] | |
Kassmadu (Telescopus fallax) on nastiklaste sugukonda Telescopuse perekonda kuuluv maoliik. Kassmao leviala on peamiselt Vahemere äärsetel aladel ja saartel alates Itaalia kirdeosast Kagu-Bulgaariani, Ees-Aasias ja Kaukaasias.
Madu tegutseb peamiselt hämariku ajal ja on üks kolmest nastiklaste sugukonda kuuluvast maost Euroopas, kellel on tagumised mürgihambad.[2]
Kirjeldus
Kassmadu kasvab tavaliselt umbes umbes 75 sentimeetri pikkuseks. Pikemad isendid võivad olla ka üle 100 sentimeetri ja erandlikel juhtumitel kuni 130 sentimeetrit pikad. Mao keha on sihvakas, ninamik koonusjas ja tömp, pea lai ja lame. Keha on tavaliselt külgedelt kokku surutud. Mao silmad on väikesed ja vertikaalsete, kassile sarnaste pupillidega. Vähese valguse korral on pupillid ümmargused.[3]
Kassmaol on suured peakilbised ja siledad seljasoomused. Seljasoomused paiknevad ristipidi ja neid on keskkehal tavaliselt 19, kuid võib olla ka muu arv 17-st kuni 23-ni. Värvuselt on kassmadu selja pealt kas hall, beež või pruunikas, kõhu alt aga kahvatukollane, valkjas või roosakas. Mao kukla taga on tumedad täpid või moodustub lausa kaelus, selga katavad tumedad ristivöödid või laigud, külgi tuhmimad vöödid. Paljudel isenditel on suunurgast silmadeni näha tume triip. Mõne mao kõhualust võivat katta tumedamad täpid või laigud, millest võib ka muster moodustuda.[3]
Erinevatel populatsioonidel võib varieeruda mustri erksus. Näiteks Kreetal ja ümbritsevatel saartel on maod ühtlasema värvusega ja neil on keskkehal tavapärasema 19 seljasoomuse asemel pigem 21–22 seljasoomust.[3]
Mao ülalõua tagaosas paiknevad vagudega mürgihambad, mille abil madu saaki surmab. Väikesed sisalikud surevad mürgist 2–3 minuti jooksul. Inimesele mürki väga ohtlikuks ei peeta, seda ka põhjusel, et väikese suuga maol on raske inimest kõvasti salvata.[3]
Alamliigid
Kassmao alamliigid on:[4]
- Telescopus fallax fallax (Fleischmann, 1831)
- Telescopus fallax cyprianus (Barbour & Amaral, 1927) – Küprosel
- Telescopus fallax iberus (Eichwald. 1831) – Ida-Türgis, Põhja-Iraanis, Lõuna-Venemaal, Armeenias, Lõuna-Gruusias ja Aserbadžaanis.
- Telescopus fallax intermedius (Gruber 1974) – Antikýthira saarel.
- Telescopus fallax multisquamatus (Wettstein, 1952) – Koufonisial
- Telescopus fallax pallidus (Stepanek, 1944) – Kreeta, Gávdosel, Elasa, Christiana
- Telescopus fallax syriacus (Boettger 1889) – Liibanonis, Süürias, Jordaanias, Kagu-Türgis, Põhja-Iisraelis.
Paljunemine
Emane muneb 5 kuni 9 pikliku muna, millel pikisuunas on peenikesed vaod. Vastkoorunud maod on 14–20 sentimeetrit pikad.[3]
Levik ja elukeskkond
Kassmadu leidub Kirde-Itaalia servas, Aadria mere idarannikul, Makedoonias, Kagu-Bulgaarias, suuremas osas Kreekas, mitmel Egeuse mere saarel (näiteks Kreetal ja Rhodosel), Maltal, Kaukaasias ja Ees-Aasias.[3]
Kassmadu eelistab kivist pinnast: elab kaljustes metsatukkades, kivikuhilates, vanadel müüridel ja varemete vahel. Võib elada ka kõdutaimestiku kuhilates või põõsastikuga liivastel aladel, näiteks randades. Vahel leitakse neid asulate lähedalt.[3] Harva on neid leitud ka poolkõrbetest või mägistest steppidest.[1] Eelistab elada madalamatel aladel, kuid levila lõunapiiril leidub neid kuni 1300 meetrit üle merepinna.[3]
Kefallinía saarel kasutatakse kassmadusid religioosetel tseremooniatel.[3]
Käitumine
Kassmadu tegutseb enamasti hämarikus, kuid võib suvel soojade ilmadega tegutseda ka öösel ja talvel külmemate ilmadega ka päeval. Toitub peamiselt gekodest ja sisaliklastest, kuid ka agaamlastest ja vaskussidest. Harvem sööb pisiimetajaid ja linde, noored maod söövad ka palju putukaid. Täiskasvanult püüab maksimaalselt rohesisaliku suurust saaki. Lagedamal alal võib saaki vaikselt ja varjatult jälitada ning vahel tirib saaklooma peiduurkast välja. Madu haarab saagi lõugade vahale ja manustab mürgi tagumiste mürgihammastega. Mürk mõjub tavaliselt 2–3 minutiga. Seni hoiab madu saaki lõugade vahel.[3]
Häirituna võib käitumine meenutada rästiku käitumist: madu sisiseb valjusti, lamendab keha ja lööb peaga. Kätte võttes võib hammustada. Teda ei peeta väga ohtlikuks, sest väikese suu tõttu on tal raske inimest korralikult salvata.[3]
Ohustatus
Mõnel pool tõrjuvad inimesed kassmadusid, kuna ajavad neid rästikuliikidega segi. Levila mõnedes osades ohustavab madu elupaikade kaotus intensiivse põllumajanduse ja linnastumise tõttu. Igal pool on ohuks autoteed.[1]
Kassmadu on kantud punasesse raamatus Venemaal ja Armeenias, lisaks on ta kaitse all Iisraelis. Üldiselt loetakse kassmadu siiski soodsas seisundis liigiks, kuna tal on lai levila ja oletatavasti suur populatsioon, mis teadaolevalt kiiresti ei kahane.[1]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Aram Agasyan, Aziz Avci, Boris Tuniyev, Jelka Crnobrnja Isailovic, Petros Lymberakis, Claes Andrén, Dan Cogalniceanu, John Wilkinson, Natalia Ananjeva, Nazan Üzüm, Nikolai Orlov, Richard Podloucky, Sako Tuniyev, Uğur Kaya, Wolfgang Böhme, Rastko Ajtic, Varol Tok, Ismail H. Ugurtas, Murat Sevinç, Pierre-André Crochet, Ahmad Mohammed Mousa Disi, Souad Hraoui-Bloquet, Riyad Sadek, Yehudah Werner, Idriz Haxhiu (2009). "Telescopus fallax". www.iucnredlist.org (Inglise keel). International Union for Conservation of Nature and Natural Resources. Vaadatud 28. august 2012.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) CS1 hooldus: tundmatu keel (link) - ↑ Arnold 2004, lk 202
- ↑ 3,00 3,01 3,02 3,03 3,04 3,05 3,06 3,07 3,08 3,09 3,10 Arnold 2004, lk 225
- ↑ Telescopus fallax FLEISCHMANN, 1831 Kasutatud: 28.august 2012
Kirjandus
- Edwin Nicholas Arnold Euroopa kahepaiksed ja roomajad Eesti Entsüklopeediakirjastus 2004 ISBN 998570147X
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Kassmadu |