Muulukas: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
TjBot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.2) (Robot: lisatud pms:Fragaria viridis
Resümee puudub
2. rida: 2. rida:
| nimi = Muulukas
| nimi = Muulukas
| värv = #{{taxoboxi värvus|[[Taimed]]}}
| värv = #{{taxoboxi värvus|[[Taimed]]}}
| pilt = Hügel-Erdbeere - Früchte.jpg
| pilt = Fragaria viridis (Knack-Erdbeere) IMG 24525.JPG
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''
| riik = [[Taimed]] ''Plantae''
| hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta''
| hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta''
13. rida: 13. rida:
| binaarne = ''Fragaria viridis''
| binaarne = ''Fragaria viridis''
| binaarse_autor = [[Antoine Nicolas Duchesne|Duchesne]]
| binaarse_autor = [[Antoine Nicolas Duchesne|Duchesne]]
| sünonüümid = ''Fragaria collina''
| sünonüümid = *''Fragaria collina''
}}
}}
'''Muulukas''' (''Fragaria viridis'') on [[roosõielised|roosõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[maasikas|maasika]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv [[püsik|mitmeaastane]] [[rohttaim]].
[[Pilt:Fragaria viridis bluete.jpeg|thumb|Muuluka õis]]
'''Muulukas''' (''Fragaria viridis'' [[Antoine Nicolas Duchesne|Duchesne]]; sünonüüm ''Fragaria collina'' [[Jakob Friedrich Ehrhart|Ehrh.]]) on [[roosõielised|roosõieliste]] [[sugukond (bioloogia)|sugukonda]] [[maasikas|maasika]] [[perekond (bioloogia)|perekonda]] kuuluv mitmeaastane [[rohttaim]].


==Levila ja kasvukoht==
Muulukas kasvab [[Euroopa]]s, [[Kaukaasia]] ja [[Kesk-Aasia]]s. Levila põhjapiir kulgeb Lõuna-[[Norra]]s, [[Rootsi]]s ja Lõuna-[[Soome]]s. Põhja-[[Saksamaa]]l on ta [[looduskaitse]] all.
Muulukas kasvab [[Euroopa]]s, [[Kaukaasia]] ja [[Kesk-Aasia]]s. Levila põhjapiir kulgeb Lõuna-[[Norra]]s, [[Rootsi]]s ja Lõuna-[[Soome]]s. Põhja-[[Saksamaa]]l on ta [[looduskaitse]] all. Eestis esineb [[Lääne-Eesti|Lääne]] ja [[Põhja-Eesti]]s sageli, mujal harva.


Muulukas eelistab [[lubi|lubjarikast]] pinnast. Kasvab kuivadel rohtunud nõlvadel, [[lood]]udel ja liivastel [[aas]]adel.
Muulukas meenutab [[Metsmaasikas|metsmaasikat]] ja kasvab 5–20 cm kõrguseks <ref name="Muulukas">"Eesti taimede määraja" (toim. M. Leht). 2007. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 152</ref>. [[Võsund]]id on lühikesed ja niitjad või puuduvad täielikult. [[Leht|Lehed]] on kolmetised ja läikivad, siidkarvased. [[Risoom]] võib olla kuni paar meetrit pikk. [[Õis|Õied]] on metsmaasika omadest suuremad, kreemikasvalged, asuvad väheõielistes [[kännas]]tes. [[Kroonleht|Kroonlehed]] on [[valge]]d, 8–10 mm pikad. [[Tolmukas|Tolmukaid]] on 10. Muulukas õitseb [[mai]] lõpus ja [[juuni]]s.


==Kirjeldus==
Väikestest [[pähklike]]stest koosnev [[ebavili]] on äraspidimunajas, punane, ainult allosas valkjas, [[õiepõhi|õiepõhjast]] raskesti eraldatav, magusam kui metsmaasikas. Erinevalt metsmaasikast on muuluka [[tuppleht|tupplehed]] ja nendega ühepikkune välistupp tihedalt viljale liibuvad. Mõnikord, eriti varjus, valmivad nad punaseks muutumata.


Muulukas meenutab [[Metsmaasikas|metsmaasikat]] ja kasvab 5–20 cm kõrguseks <ref name="Muulukas">"Eesti taimede määraja" (toim. M. Leht). 2007. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 152</ref>. [[Võsund]]id on lühikesed ja niitjad või puuduvad täielikult. [[Leht|Lehed]] on kolmetised ja läikivad, siidkarvased. [[Risoom]] võib olla kuni paar meetrit pikk.
Muulukas eelistab [[lubi|lubjarikast]] pinnast; kasvab kuivadel rohtunud nõlvadel ja loodudel.
[[Õis|Õied]] on metsmaasika omadest suuremad, kreemikasvalged, asuvad väheõielistes [[kännas]]tes. [[Kroonleht|Kroonlehed]] on [[valge]]d, 8–10 mm pikad. [[Tolmukas|Tolmukaid]] on 10. Muulukas õitseb [[mai]] lõpus ja [[juuni]]s.
[[Pilt:Fragaria viridis (Knack-Erdbeere) IMG 24468.JPG|left|pisi|Muuluka viljad]]
Väikestest [[pähklike]]stest koosnev [[ebavili]] on äraspidimunajas, punane, ainult allosas valkjas, [[õiepõhi|õiepõhjast]] raskesti eraldatav, magusam kui metsmaasikas. Erinevalt metsmaasikast on muuluka [[tuppleht|tupplehed]] ja nendega ühepikkune välistupp tihedalt viljale liibuvad. Mõnikord, eriti varjus, valmivad nad punaseks muutumata.


Kõik maasika perekonna liigid on [[haploid]]se kromosoomiarvu 7 kordse kromosoomiarvuga. Muulukas on [[diploid]]ne ehk 14 [[kromosoom]]iga.
Kõik maasika perekonna liigid on [[haploid]]se kromosoomiarvu 7 kordse kromosoomiarvuga. Muulukas on [[diploid]]ne ehk 14 [[kromosoom]]iga.

Redaktsioon: 27. august 2012, kell 19:12

Muulukas

Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Roosilaadsed Rosales
Sugukond Roosõielised Rosaceae
Alamsugukond Roosilised Rosoideae
Perekond Maasikas Fragaria
Liik Muulukas
Binaarne nimetus
Fragaria viridis
Duchesne
Sünonüümid
  • Fragaria collina

Muulukas (Fragaria viridis) on roosõieliste sugukonda maasika perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Levila ja kasvukoht

Muulukas kasvab Euroopas, Kaukaasia ja Kesk-Aasias. Levila põhjapiir kulgeb Lõuna-Norras, Rootsis ja Lõuna-Soomes. Põhja-Saksamaal on ta looduskaitse all. Eestis esineb Lääne ja Põhja-Eestis sageli, mujal harva.

Muulukas eelistab lubjarikast pinnast. Kasvab kuivadel rohtunud nõlvadel, loodudel ja liivastel aasadel.

Kirjeldus

Muulukas meenutab metsmaasikat ja kasvab 5–20 cm kõrguseks [1]. Võsundid on lühikesed ja niitjad või puuduvad täielikult. Lehed on kolmetised ja läikivad, siidkarvased. Risoom võib olla kuni paar meetrit pikk. Õied on metsmaasika omadest suuremad, kreemikasvalged, asuvad väheõielistes kännastes. Kroonlehed on valged, 8–10 mm pikad. Tolmukaid on 10. Muulukas õitseb mai lõpus ja juunis.

Muuluka viljad

Väikestest pähklikestest koosnev ebavili on äraspidimunajas, punane, ainult allosas valkjas, õiepõhjast raskesti eraldatav, magusam kui metsmaasikas. Erinevalt metsmaasikast on muuluka tupplehed ja nendega ühepikkune välistupp tihedalt viljale liibuvad. Mõnikord, eriti varjus, valmivad nad punaseks muutumata.

Kõik maasika perekonna liigid on haploidse kromosoomiarvu 7 kordse kromosoomiarvuga. Muulukas on diploidne ehk 14 kromosoomiga.

Viited

  1. "Eesti taimede määraja" (toim. M. Leht). 2007. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 152