Muulukas: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.7.2) (Robot: lisatud pms:Fragaria viridis |
Resümee puudub |
||
2. rida: | 2. rida: | ||
| nimi = Muulukas |
| nimi = Muulukas |
||
| värv = #{{taxoboxi värvus|[[Taimed]]}} |
| värv = #{{taxoboxi värvus|[[Taimed]]}} |
||
| pilt = |
| pilt = Fragaria viridis (Knack-Erdbeere) IMG 24525.JPG |
||
| riik = [[Taimed]] ''Plantae'' |
| riik = [[Taimed]] ''Plantae'' |
||
| hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta'' |
| hõimkond = [[Katteseemnetaimed]] ''Magnoliophyta'' |
||
13. rida: | 13. rida: | ||
| binaarne = ''Fragaria viridis'' |
| binaarne = ''Fragaria viridis'' |
||
| binaarse_autor = [[Antoine Nicolas Duchesne|Duchesne]] |
| binaarse_autor = [[Antoine Nicolas Duchesne|Duchesne]] |
||
| sünonüümid = ''Fragaria collina'' |
| sünonüümid = *''Fragaria collina'' |
||
}} |
}} |
||
⚫ | |||
⚫ | |||
⚫ | |||
==Levila ja kasvukoht== |
|||
Muulukas kasvab [[Euroopa]]s, [[Kaukaasia]] ja [[Kesk-Aasia]]s. Levila põhjapiir kulgeb Lõuna-[[Norra]]s, [[Rootsi]]s ja Lõuna-[[Soome]]s. Põhja-[[Saksamaa]]l on ta [[looduskaitse]] all. |
Muulukas kasvab [[Euroopa]]s, [[Kaukaasia]] ja [[Kesk-Aasia]]s. Levila põhjapiir kulgeb Lõuna-[[Norra]]s, [[Rootsi]]s ja Lõuna-[[Soome]]s. Põhja-[[Saksamaa]]l on ta [[looduskaitse]] all. Eestis esineb [[Lääne-Eesti|Lääne]] ja [[Põhja-Eesti]]s sageli, mujal harva. |
||
⚫ | |||
⚫ | Muulukas meenutab [[Metsmaasikas|metsmaasikat]] ja kasvab 5–20 cm kõrguseks <ref name="Muulukas">"Eesti taimede määraja" (toim. M. Leht). 2007. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 152</ref>. [[Võsund]]id on lühikesed ja niitjad või puuduvad täielikult. [[Leht|Lehed]] on kolmetised ja läikivad, siidkarvased. [[Risoom]] võib olla kuni paar meetrit pikk. |
||
==Kirjeldus== |
|||
⚫ | Väikestest [[pähklike]]stest koosnev [[ebavili]] on äraspidimunajas, punane, ainult allosas valkjas, [[õiepõhi|õiepõhjast]] raskesti eraldatav, magusam kui metsmaasikas. Erinevalt metsmaasikast on muuluka [[tuppleht|tupplehed]] ja nendega ühepikkune välistupp tihedalt viljale liibuvad. Mõnikord, eriti varjus, valmivad nad punaseks muutumata. |
||
⚫ | Muulukas meenutab [[Metsmaasikas|metsmaasikat]] ja kasvab 5–20 cm kõrguseks <ref name="Muulukas">"Eesti taimede määraja" (toim. M. Leht). 2007. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 152</ref>. [[Võsund]]id on lühikesed ja niitjad või puuduvad täielikult. [[Leht|Lehed]] on kolmetised ja läikivad, siidkarvased. [[Risoom]] võib olla kuni paar meetrit pikk. |
||
⚫ | |||
[[Õis|Õied]] on metsmaasika omadest suuremad, kreemikasvalged, asuvad väheõielistes [[kännas]]tes. [[Kroonleht|Kroonlehed]] on [[valge]]d, 8–10 mm pikad. [[Tolmukas|Tolmukaid]] on 10. Muulukas õitseb [[mai]] lõpus ja [[juuni]]s. |
|||
⚫ | |||
⚫ | Väikestest [[pähklike]]stest koosnev [[ebavili]] on äraspidimunajas, punane, ainult allosas valkjas, [[õiepõhi|õiepõhjast]] raskesti eraldatav, magusam kui metsmaasikas. Erinevalt metsmaasikast on muuluka [[tuppleht|tupplehed]] ja nendega ühepikkune välistupp tihedalt viljale liibuvad. Mõnikord, eriti varjus, valmivad nad punaseks muutumata. |
||
Kõik maasika perekonna liigid on [[haploid]]se kromosoomiarvu 7 kordse kromosoomiarvuga. Muulukas on [[diploid]]ne ehk 14 [[kromosoom]]iga. |
Kõik maasika perekonna liigid on [[haploid]]se kromosoomiarvu 7 kordse kromosoomiarvuga. Muulukas on [[diploid]]ne ehk 14 [[kromosoom]]iga. |
Redaktsioon: 27. august 2012, kell 19:12
Muulukas | |
---|---|
| |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Roosilaadsed Rosales |
Sugukond |
Roosõielised Rosaceae |
Alamsugukond |
Roosilised Rosoideae |
Perekond |
Maasikas Fragaria |
Liik |
Muulukas |
Binaarne nimetus | |
Fragaria viridis Duchesne | |
Sünonüümid | |
|
Muulukas (Fragaria viridis) on roosõieliste sugukonda maasika perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Levila ja kasvukoht
Muulukas kasvab Euroopas, Kaukaasia ja Kesk-Aasias. Levila põhjapiir kulgeb Lõuna-Norras, Rootsis ja Lõuna-Soomes. Põhja-Saksamaal on ta looduskaitse all. Eestis esineb Lääne ja Põhja-Eestis sageli, mujal harva.
Muulukas eelistab lubjarikast pinnast. Kasvab kuivadel rohtunud nõlvadel, loodudel ja liivastel aasadel.
Kirjeldus
Muulukas meenutab metsmaasikat ja kasvab 5–20 cm kõrguseks [1]. Võsundid on lühikesed ja niitjad või puuduvad täielikult. Lehed on kolmetised ja läikivad, siidkarvased. Risoom võib olla kuni paar meetrit pikk. Õied on metsmaasika omadest suuremad, kreemikasvalged, asuvad väheõielistes kännastes. Kroonlehed on valged, 8–10 mm pikad. Tolmukaid on 10. Muulukas õitseb mai lõpus ja juunis.
Väikestest pähklikestest koosnev ebavili on äraspidimunajas, punane, ainult allosas valkjas, õiepõhjast raskesti eraldatav, magusam kui metsmaasikas. Erinevalt metsmaasikast on muuluka tupplehed ja nendega ühepikkune välistupp tihedalt viljale liibuvad. Mõnikord, eriti varjus, valmivad nad punaseks muutumata.
Kõik maasika perekonna liigid on haploidse kromosoomiarvu 7 kordse kromosoomiarvuga. Muulukas on diploidne ehk 14 kromosoomiga.
Viited
- ↑ "Eesti taimede määraja" (toim. M. Leht). 2007. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 152
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Muulukas |