Adramaa

Adramaa oli 12.–13. sajandi mõistes talu, mille põldu hariti ühe adrarakendiga. Olemas oli ka nõndanimetatud suuradramaid, mille põldu hariti mitme hobu- või härjarakendiga.

Pinnamõõtühikuks hakkas adramaa kujunema 13. sajandi teisel poolel, kui adramaa suurust hinnati külvatud vilja pinna järgi ja revisionide märkmetesse ilmusid adramaade (põllumaa) kohta murdosad. 15. sajandist ilmus kirjetesse ka ruutmõõdus adramaa (ruutadramaa).

Alates 16. sajandist olid kasutusel järgmise suurusega adramaad:

• põline taluadramaa – 24–36 riia vakamaad, mis võrdus 8–12 hektari põllumaaga;
• suuradramaa – 72–90 riia vakamaad, mõõtühikuna kasutusel Lääne-Eestis;
• poola- ehk plettenbergi adramaa – 120 vakamaad, mõõtühikuna kasutusel peamiselt Lõuna-Eestis;
• saksa adramaa – 60 vakamaad.

Liivimaal esmakorselt 1586. ja Eestimaal 1582. aastal toimunud adramaade revisjoni ehk adramaarevisjoni alusel kehtestati taludele maksud. Talu kohta kirjapandud adramaa (põllumaa) suurusest sõltus, kui palju küla ühismaast (heinamaa, karjamaa jms) sai talu lisaks maksustatavale taluosale maksuvabalt kasutada.

1688. aastal loeti Liivimaal revisjoniadramaa mõõtühikuks sellist hulka põllumaad, mis andis 60 spetsiaaltaalrit puhastulu. Sellisele talule kehtestatud koormised (maksud) ei tohtinud ületada 60 spetsiaaltaalri piiri.

1804. aastast lisandus talule heinamaade arvelevõtmise eest kuni 20 taalrit maksukohustust

17.–18. sajandil püüdis vene riigivõim maksuühikuks kehtestada normeeritud adramaad, mille kasutuselevõtmine tõi kaasa revisjoniadramaa eristamise taluadramaast, kus adramaa suurus endiselt sõltus külvipinnast. Taluadramaa jäi endiselt mõisakoormiste arvestamise aluseks.

Eestimaal loeti aastani 1712 ühe adramaaga taluks sellist majapidamist, millel jagus tööjõudu, vahendeid ja maad kuue rakendipäeva (teopäeva) tegemiseks nädalas.

18. sajandil arvestati Eesti- ja Saaremaal talude revisjoniadramaid töö- või rakendipäevadesse arvestatud inimtööjõu järgi. 1712. aastal vastas revisjoniadramaa Eestimaa kubermangus 12 inimtööpäevale nädalas talu kohta, 1726. aastal nelja tööjõulise mehe tööle, 1732 aastal aga juba viie tööjõulise mehe tööle talus.

Alates 1872. aastast tähendas adramaa maakasutust, millelt tuli aastas maksta 300 rubla renti. 1901. aastal asendati ka Liivimaal adramaa taalriarvestus puhaskasurublaarvestusega.

Vaata ka

• Armuadramaa