Mustafa Kemal Atatürk

Mustafa Kemal Atatürk

Fail:Portrait of M. Kemal Ataturk.jpg

Mustafa Kemal Atatürk

Mustafa Kemal Atatürk (12. märts 1881 Thessaloniki – 10. november 1938 İstanbul) oli Türgi Vabariigi rajaja ning esimene president.

Lapsepõlv ja noorpõlv

Ta sündis aastal 1881 Thessaloníkis, mis tollal kuulus Türgi võimu alla.

Talle pandi nimeks Mustafa. Tema vanemad olid puidukaupmees Ali Rıza Efendi ja Zübeyde Hanım (Efendi ja Hanım on tiitlid, mis tähendavad umbes 'isand' ja 'emand').

Mustafa kaotas oma isa varajases lapsepõlves ja täisealiseks saamiseni kasvatas teda ema. Alghariduse sai ta Semsi Effendi koolis Thessaloníkis. See oli linna esimene erakool ning pakkus kaasaegset haridust. Ent kui isa suri, asus Mustafa koos emaga elama onu juurde maale ning ta pidi sellest koolist lahkuma.

Mustafala meeldis maaelu ja ta tegi meelsasti maatöid. Kuni ema hakkas poja hariduse pärast muret tundma, siis otsustati, et Mustafa peaks elama koos ema õega Thessaloníkis ja seal ka koolis käima.

Ta astus Riigi Ettevalmistuskooli (Mülkiye Rüstiyesi) Thessaloníkis. Kord kakles Mustafa tundide ajal teise poisiga. Õpetaja, kelle nimi oli Kaymak Hafiz, peksis Mustafad selle eest, kuni poiss oli kaetud sinikatega. Tädi, kes oli niigi vastu poisi kooliskäimisele, võttis ta kohe sellest koolist ära.

Mustafa tahtis siis astuda sõjakooli. Kuid ema keelas tal sinna astuda, sest teda hirmutas mõte, et pojast saab sõdur. Mustafa tegi sisseastumiseksamid salaja. Kui ema sellest teada sai, oli juba hilja. See oli aastal 1893.

Uues koolis tundis Mustafa erilist huvi matemaatika vastu. Tal oli kombeks koostada õpetajale kirjalikus vormis küsimusi. Õpetaja vastas neile samuti kirjalikult. Ka õpetaja nimi oli Mustafa. Ta tegi poisile ettepaneku, et too võtaks endale nimeks "Mustafa Kemal" (kemal tähendab türgi keeles 'täiuslikkust'), et nad saaksid teineteist eristada (perekonnanimesid tollal Türgis ei olnud). Poiss hakkaski end nõnda kutsuma.

Aastal 1895, pärast algastme sõjakooli lõpetamist Thessaloníkis, läks Mustafa Kemal edasi õppima keskastme sõjakooli (Askeri Rüstiyesi) Monastiris. Ka seal ei olnud tal matemaatikaga raskusi, küll aga valmistas raskust prantsuse keel, milles ta oli maha jäänud, ning prantsuse keele õpetaja tegi talle etteheiteid.

Kemalism

Atatürki reformide taga peituv filosoofia on tuntud kemalismi nime all. Veebruaris 1937 kirjutas ta Türgi Vabariigi konstitutsiooni teise artiklisse:

1. Vabariiklikkus (Cumhuriyetçilik)
2. Rahvuslikkus (Milliyetçilik)
3. Rahvalikkus (Halkçılık)
4. Revolutsioonilisus (İnkilapçılık)
5. Ilmalikkus (Laiklik)
6. Riiklikkus (Devletçilik)

Esimesed neli printsiipi väljendasid riigi uue poliitilise elu aluseid ja kahel viimasel põhinesid Atatürki reformid.

Välislingid

• Mustafa ema pilt