Dielektrik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
LaaknorBot (arutelu | kaastöö) P Robot: lisatud nn:Dielektrikum |
PResümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2008}} |
{{ToimetaAeg|kuu=aprill|aasta=2008}} |
||
'''Dielektrik''' ehk '''mittejuht''' ehk '''isolaator''' on väga väikese [[elektrijuhtivus]]ega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii [[tahke]]d, [[vedelik|vedelad]] kui [[gaas]]ilised. [[Elektriväli]] tekitab dielektrikus [[dielektrilise polarisatsioon]]i. |
'''Dielektrik''' ehk '''mittejuht''' ehk '''isolaator''' on väga väikese [[elektrijuhtivus]]ega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii [[tahke]]d, [[vedelik|vedelad]] kui [[gaas]]ilised. [[Elektriväli]] tekitab dielektrikus [[dielektriline polarisatsioon|dielektrilise polarisatsioon]]i. |
||
Dielektrikute tähtsaimateks omadusteks on [[dielektriline vastuvõtlikkus]], [[dielektriline läbitavus|läbitavus]] ja [[dielektriline läbilöögitugevus|läbilöögitugevus]]. |
Dielektrikute tähtsaimateks omadusteks on [[dielektriline vastuvõtlikkus]], [[dielektriline läbitavus|läbitavus]] ja [[dielektriline läbilöögitugevus|läbilöögitugevus]]. |
Redaktsioon: 20. august 2012, kell 11:05
See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2008) |
Dielektrik ehk mittejuht ehk isolaator on väga väikese elektrijuhtivusega aine või ainete segu. Dielektrikud võivad olla nii tahked, vedelad kui gaasilised. Elektriväli tekitab dielektrikus dielektrilise polarisatsiooni.
Dielektrikute tähtsaimateks omadusteks on dielektriline vastuvõtlikkus, läbitavus ja läbilöögitugevus.
Näiteks kasutatakse dielektrikuna kummit, klaasi ja õhku.