Rünkpilved: erinevus redaktsioonide vahel
P Sõnastust parandatud, varem olid sobimatud sõnad, nagu kohutav jne. |
Resümee puudub |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
'''Rünkpilved''' ([[ladina keel]]es '''''Cumulus''''', lühend '''Cu''') on konvektsioonipilvede klassi kuuluvate [[pilv]]ede põhiliik. Nende aluse kõrgus on 0,8–1,5 km, väga madala suhtelise õhuniiskuse puhul isegi kõrgemal kui 2,5–3 km<ref name="propogodu">[http://propogodu.ru/2/19/ Облака вертикального развития]</ref>, ja nende paksus võib olla mitmesajast meetrist kuni mitme kilomeetrini. Nad on topi- või rüngakujulised<ref name="ilm">[http://www.ilm.ee/index.php?46346 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved] : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009</ref>, mille tõttu said oma nime. |
'''Rünkpilved''' ([[ladina keel]]es '''''Cumulus''''', lühend '''Cu''') on konvektsioonipilvede klassi kuuluvate [[pilv]]ede põhiliik. Nende aluse kõrgus on 0,8–1,5 km, väga madala suhtelise õhuniiskuse puhul isegi kõrgemal kui 2,5–3 km<ref name="propogodu">[http://propogodu.ru/2/19/ Облака вертикального развития]</ref>, ja nende paksus võib olla mitmesajast meetrist kuni mitme kilomeetrini. Nad on topi- või rüngakujulised<ref name="ilm">[http://www.ilm.ee/index.php?46346 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved] : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009</ref>, mille tõttu said oma nime. |
||
Rünkpilved tekivad tavaliselt päikesepaistelise ilma korral, kui soojenenud [[maapind|maapinna]] kohal on tõusvad [[õhuvool]]ud, st tekivad õhu konvektsioonivoolud.<ref name="ilm"/> Soe ja niiske õhk jõuab kondensatsiooninivooni ning [[veeaur]] kondenseerub ja tekivad väikesi [[villakuhi|villakuhilaid]] meenutavad pilved, mis koosnevad [[veepiisad|veepiiskadest]]. Kui pilved arenevad väga kõrgeks, siis võivad nad koosneda lõpuks ka [[lumekristallid|lume]]- ja [[jääkristallid]]e segust. Mõnikord arenevad või koonduvad rünkpilved [[rünksajupilved]]eks, millest tuleb [[hoovihm]]a ja millega on seotud [[äike]]. Rünkpilved ei ole tüüpilised sajupilved, kuid harva võib siiski neist, peamiselt võimsatest rünkpilvedest, |
Rünkpilved tekivad tavaliselt päikesepaistelise ilma korral, kui soojenenud [[maapind|maapinna]] kohal on tõusvad [[õhuvool]]ud, st tekivad õhu konvektsioonivoolud.<ref name="ilm"/> Soe ja niiske õhk jõuab kondensatsiooninivooni ning [[veeaur]] kondenseerub ja tekivad väikesi [[villakuhi|villakuhilaid]] meenutavad pilved, mis koosnevad [[veepiisad|veepiiskadest]]. Kui pilved arenevad väga kõrgeks, siis võivad nad koosneda lõpuks ka [[lumekristallid|lume]]- ja [[jääkristallid]]e segust. Mõnikord arenevad või koonduvad rünkpilved [[rünksajupilved]]eks, millest tuleb [[hoovihm]]a ja millega on seotud [[äike]]. Rünkpilved ei ole tüüpilised sajupilved, kuid harva võib siiski neist, peamiselt võimsatest rünkpilvedest, tulla hoogsademeid (nõrk hoogvihm või lumekruubid)<ref name="ilm">[http://www.ilm.ee/index.php?46346 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved] : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009</ref>. |
||
Õhumassisisesed rünkpilved tekivad soojal aastaajal lõunaks ja kaovad õhtuks. Sügisel võivad rünkpilved tekkida veekogude kohal, sest maismaa on sel ajal külmem kui vesi.<ref name="ilm"/> |
Õhumassisisesed rünkpilved tekivad soojal aastaajal lõunaks ja kaovad õhtuks. Sügisel võivad rünkpilved tekkida veekogude kohal, sest maismaa on sel ajal külmem kui vesi.<ref name="ilm"/> |
||
Redaktsioon: 19. august 2012, kell 14:51
 | See artikkel vajab toimetamist. (Mai 2010) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Rünkpilved (ladina keeles Cumulus, lühend Cu) on konvektsioonipilvede klassi kuuluvate pilvede põhiliik. Nende aluse kõrgus on 0,8–1,5 km, väga madala suhtelise õhuniiskuse puhul isegi kõrgemal kui 2,5–3 km[1], ja nende paksus võib olla mitmesajast meetrist kuni mitme kilomeetrini. Nad on topi- või rüngakujulised[2], mille tõttu said oma nime.
Rünkpilved tekivad tavaliselt päikesepaistelise ilma korral, kui soojenenud maapinna kohal on tõusvad õhuvoolud, st tekivad õhu konvektsioonivoolud.[2] Soe ja niiske õhk jõuab kondensatsiooninivooni ning veeaur kondenseerub ja tekivad väikesi villakuhilaid meenutavad pilved, mis koosnevad veepiiskadest. Kui pilved arenevad väga kõrgeks, siis võivad nad koosneda lõpuks ka lume- ja jääkristallide segust. Mõnikord arenevad või koonduvad rünkpilved rünksajupilvedeks, millest tuleb hoovihma ja millega on seotud äike. Rünkpilved ei ole tüüpilised sajupilved, kuid harva võib siiski neist, peamiselt võimsatest rünkpilvedest, tulla hoogsademeid (nõrk hoogvihm või lumekruubid)[2].
Õhumassisisesed rünkpilved tekivad soojal aastaajal lõunaks ja kaovad õhtuks. Sügisel võivad rünkpilved tekkida veekogude kohal, sest maismaa on sel ajal külmem kui vesi.[2]
Rünkpilvede alaliigid ja vormid
- Cumulus castellanus ehk Cu castellanus
- võimsad rünkpilved ehk suured rünkpilved (Cumulus congestus ehk Cu con)
- rebenenud servadega rünkpilved (Cumulus fractus ehk Cu fr)
- madalad (lamedad) rünkpilved ehk hea ilma rünkpilved (Cumulus humilis ehk Cu hum)
- keskmised rünkpilved (Cumulus mediocris)
- õhtused rünkpilved (Cumulus vesperalis ehk Cu vesp)
- Vorm: Cumulus radiatus ehk Cu radiatus
-
Cumulus humilis -
Cumulus mediocris -
Cumulus congestus
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Rünkpilved |
Viited
- ↑ Облака вертикального развития
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 IV klass: vertikaalse arenguga pilved. Cumulus – rünkpilved : Jüri Kamenik, Ilm.ee, 28.09.2009