Rannakaitsepatarei nr 315: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 54. rida: | 54. rida: | ||
Rannakaitsepatareid nr 315 nimetati ka Stebeli rannakaitsepatareiks, rajatis sai nime [[Punaarmee]] [[kapten]]i [[Aleksandr Stebel]]i järgi, kes oli selle rannakaitsepatarei esimene komandör.<ref>[http://www.postimees.ee/090404/esileht/siseuudised/131154.php "Torgu vald käib kahuriaugu pärast kohtunikuga kohut"], Postimees, 8. aprill 2004.</ref> |
Rannakaitsepatareid nr 315 nimetati ka Stebeli rannakaitsepatareiks, rajatis sai nime [[Punaarmee]] [[kapten]]i [[Aleksandr Stebel]]i järgi, kes oli selle rannakaitsepatarei esimene komandör.<ref>[http://www.postimees.ee/090404/esileht/siseuudised/131154.php "Torgu vald käib kahuriaugu pärast kohtunikuga kohut"], Postimees, 8. aprill 2004.</ref> |
||
==Rannakaitsepatarei== |
==Rannakaitsepatarei== |
||
Rannakaitsepatarei on kahe 180 mm paaristorniga nagu ka [[Hiiumaa]] [[ |
Rannakaitsepatarei on kahe 180 mm paaristorniga nagu ka [[Hiiumaa]] [[Rannakaitsepatarei nr 316]] ja [[Osmussaare]] [[Rannakaitsepatarei nr 314]]<ref>[http://www.mil.hiiumaa.ee/2003_12_12_kukeraba/index.html Politsei tabas ajaloolise suurtükitoru vargad]</ref>. |
||
Stebeli patarei juurde pöörab tee [[Sääre]] - [[Kaugatuma]] maantee 3. kilomeetrilt. Sama maantee 4. kilomeetrilt umbes 100 m lääne suunas asub Stebeli komandopunkt, kuhu on püstitatud betoonist [[obelisk]]. Seal on säilinud patarei vaatlustorn, mis väliselt sarnaneb tuulikuga. Seal on ka kaks maa-alust suurtükialust ning mitmesuguste hoonete varemed<ref>[http://www.livoniamaritima.eu/index.php?product_id=12&page=60&action=show_product_details&&group_id= "Sõrve poolsaar ja Stebeli suurtükipatarei"]</ref>. |
Stebeli patarei juurde pöörab tee [[Sääre]] - [[Kaugatuma]] maantee 3. kilomeetrilt. Sama maantee 4. kilomeetrilt umbes 100 m lääne suunas asub Stebeli komandopunkt, kuhu on püstitatud betoonist [[obelisk]]. Seal on säilinud patarei vaatlustorn, mis väliselt sarnaneb tuulikuga. Seal on ka kaks maa-alust suurtükialust ning mitmesuguste hoonete varemed<ref>[http://www.livoniamaritima.eu/index.php?product_id=12&page=60&action=show_product_details&&group_id= "Sõrve poolsaar ja Stebeli suurtükipatarei"]</ref>. |
||
Stebeli patarei koosnes komandopunktist, kahest suurtükitornist, vaatlustornist, katlamajast ja sõjaväelinnakust. Suurtükitorni plokid olid 16 m sügavused kahekorruselised betoonehitised 2 m paksuste seinte ja 3,5 m paksuse laega. Suurtükkidest oli võimalik tulistada 38 km kaugusele. Patarei võttis osa lahingutest Irbe väinas ja Sõrve poolsaare kaitsmisest nõukogude vägede poolt 1941. aastal. Kui Saksa väed jõudsid patarei lähedusse, |
Stebeli patarei koosnes komandopunktist, kahest suurtükitornist, vaatlustornist, katlamajast ja sõjaväelinnakust. Suurtükitorni plokid olid 16 m sügavused kahekorruselised betoonehitised 2 m paksuste seinte ja 3,5 m paksuse laega. Suurtükkidest oli võimalik tulistada 38 km kaugusele. Patarei võttis osa lahingutest Irbe väinas ja Sõrve poolsaare kaitsmisest nõukogude vägede poolt 1941. aastal. Kui Saksa väed jõudsid patarei lähedusse, õhiti kaitseehitised. Pärast seda täitusid need veega. |
||
== Viited == |
== Viited == |
||
Redaktsioon: 17. august 2012, kell 11:51
| Rannakaitsepatarei nr 315 | ||
| Kaliiber | 180 mm | |
| Laskekaugus | 38 km | |
| Raua pikkus | mm | |
| Lukumehhanismi kaal | kg | |
| Toru kaal koos lukustusega | kg | |
| Kogu torni kaal | tonni | |
| Meeskond | inimest | |
| Lahingukomplekt | ||
| Laskekiirus | ||
| Vertikaalne laskesektor | ||
| Horisontaalne laskesektor | ||
Rannakaitsepatarei nr 315 on 1941. aastal Saaremaale Sõrvele Torgu valda rajatud Punalipulise Balti laevastiku Tallinna mereväebaasi Läänemere rannikukaitsesüsteemi kuulunud rannakaitsepatarei.
Pikemalt artiklis Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941) ja Tallinna mereväebaas
Rannakaitsepatareid nr 315 nimetati ka Stebeli rannakaitsepatareiks, rajatis sai nime Punaarmee kapteni Aleksandr Stebeli järgi, kes oli selle rannakaitsepatarei esimene komandör.[1]
Rannakaitsepatarei
Rannakaitsepatarei on kahe 180 mm paaristorniga nagu ka Hiiumaa Rannakaitsepatarei nr 316 ja Osmussaare Rannakaitsepatarei nr 314[2].
Stebeli patarei juurde pöörab tee Sääre - Kaugatuma maantee 3. kilomeetrilt. Sama maantee 4. kilomeetrilt umbes 100 m lääne suunas asub Stebeli komandopunkt, kuhu on püstitatud betoonist obelisk. Seal on säilinud patarei vaatlustorn, mis väliselt sarnaneb tuulikuga. Seal on ka kaks maa-alust suurtükialust ning mitmesuguste hoonete varemed[3].
Stebeli patarei koosnes komandopunktist, kahest suurtükitornist, vaatlustornist, katlamajast ja sõjaväelinnakust. Suurtükitorni plokid olid 16 m sügavused kahekorruselised betoonehitised 2 m paksuste seinte ja 3,5 m paksuse laega. Suurtükkidest oli võimalik tulistada 38 km kaugusele. Patarei võttis osa lahingutest Irbe väinas ja Sõrve poolsaare kaitsmisest nõukogude vägede poolt 1941. aastal. Kui Saksa väed jõudsid patarei lähedusse, õhiti kaitseehitised. Pärast seda täitusid need veega.
Viited
Välislingid
- Pilte Stebeli rannakaitsepatareist
- "Huvi Stebeli patarei rentimise vastu on väike", Meie Maa, 25. aprill 2000
- Ain Lember, "Torgu vald rendib Stebeli patarei Alver Sagurile", Oma Saar, 13. veebruar 2009
- Alver Kivi, "Tühjaks pumbatud Stebeli komandopunkt kummutas müüdid", Meiemaa.ee, 13. september 2010.
- "Stebeli patarei komandopunkt valgub taas vett täis", www.DELFI.ee, 14. september 2010
- Rita Loel "Stebeli patarei võib minna militaarmuuseumile", Saarte Hääl, 21. aprill 2011
Seotud arhivaale Eesti Riigiarhiivis
- SAMA.451.2.100427. 6914 Sääre küla, Stebeli patarei.
Vaata ka
- Peeter Suure merekindluse, Rannapatarei nr 43 (IV-305 mm suurtükkidega)