Dielektriline läbitavus: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 17. august 2012, kell 09:41

Dielektriline läbitavus on peamiselt isoleerainetele (dielektrikutele) omane füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda on elektrilaengute süsteemi elektriväli selles aines nõrgem kui vaakumis. Elektrivälja nõrgenemist põhjustab elektriline polarisatsioon, s.o erinimeliste elektrilaengute nihkumine üksteise suhtes välise elektrivälja toimel. Ühesuunaliselt nihkunud positiivsed ja negatiivsed elektrilaengud moodustavad dipoolmomendi, mis mõjubki vastu välisele elektriväljale.

Suhteline dielektriline läbitavus ε on absoluutse dielektrilise läbitavuse ε_a ja elektrilise konstandi ε₀ suhe:

\varepsilon ={\frac {\varepsilon _{a}}{\varepsilon _{0}}}.

Seega aine absoluutne dieletriline läbitavus

\varepsilon _{a}=\varepsilon \varepsilon _{0}.

Absoluutse dielektrilise läbitavuse ühik on sama mis elektrilisel konstandil: F/m.

Mõnede ainete suhteline dielektriline läbitavus ^[1]
Keskkond või aine	$\varepsilon$	Keskkond või aine	$\varepsilon$
Vaakum	1,0	Õhk	1,00059
Ammoniaak (0 °C)	1,007	Baariumtitanaat	10³–10⁴
Kuiv muld	3,9	Germaanium	16,6
Klaas	6–8	Glütseriin	42,5
Kummi	2,5–3	Kuiv puit	2–3,5
Kaaliumkloriid	4,94	Metanool	32,6
Petrooleum	2	Polüetüleen (PE) (90 °C)	2,4
Polüpropüleen (PP) (90 °C)	2,1	Portselan	2–6
Propanool	18,3	Parafiin	2,2
Paber	1–4	Teflon (PTFE)	2
Tantaalpentoksiid	27	Vesi (20 °C, 0–3 GHz)	80
Vesi	1,77	Vesi (0 °C, 0–1 GHz)	88
Jää (0 bis −50 °C, madalsagedusel)	≈ 90–150	Jää (üle 100 kHz)	3,2

Võõrkeelsete tekstide puhul on oluline tähele panna, et dielektrilise läbitavuse tähised on enamasti teistsugused:

\varepsilon _{r}={\frac {\varepsilon }{\varepsilon _{0}}}

ja

\varepsilon =\varepsilon _{r}\varepsilon _{0},

kus $\varepsilon _{r}$ on suhteline dielektriline läbitavus ja $\varepsilon$ absoluutne dielektriline läbitavus; $\varepsilon _{0}$ on elektriline konstant (nagu eespoolgi).

Vaata ka

Dielektriline vastuvõtlikkus

Viide

↑ Arthur von Hippel (Hrsg.): Dielectric Materials and Applications. Technology Press. 2nd edition. Artech House, Boston MA u. a. 1995, ISBN 0-89006-805-4

[1] Arthur von Hippel (Hrsg.): Dielectric Materials and Applications. Technology Press. 2nd edition. Artech House, Boston MA u. a. 1995, ISBN 0-89006-805-4

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+'''Dielektriline läbitavus''' on peamiselt isoleerainetele (dielektrikutele) omane füüsikaline suurus, mis näitab, mitu korda on elektrilaengute süsteemi elektriväli selles aines nõrgem kui vaakumis. Elektrivälja nõrgenemist  põhjustab elektriline polarisatsioon, s.o erinimeliste elektrilaengute nihkumine üksteise suhtes välise elektrivälja toimel. Ühesuunaliselt nihkunud positiivsed ja negatiivsed elektrilaengud moodustavad [[dipool]]momendi, mis mõjubki vastu välisele elektriväljale.
-{{täpsustus}}
+Suhteline dielektriline läbitavus ''ε'' on absoluutse dielektrilise läbitavuse  ''ε<sub>a</sub> '' ja [[elektriline konstant | elektrilise konstandi]] ''ε''<sub>0</sub> suhe:
-'''Dielektriline läbitavus''' hõlmab kaks mõistet:
-*[[Suhteline dielektriline läbitavus]]
+:<math> \varepsilon = \frac{\varepsilon_a }{\varepsilon_0 }.</math>
-*[[Absoluutne dielektriline läbitavus]]
+Seega aine absoluutne dieletriline läbitavus
+:<math>\varepsilon_a = \varepsilon\varepsilon_0.</math>
+Absoluutse dielektrilise läbitavuse ühik on sama mis elektrilisel konstandil:  F/m.
+{| class="wikitable"
+|+Mõnede ainete suhteline dielektriline läbitavus <ref> Arthur von Hippel (Hrsg.): Dielectric Materials and Applications. Technology Press. 2nd edition. Artech House, Boston MA u. a. 1995, ISBN 0-89006-805-4 </ref>
+ |-----
+!| Keskkond või aine || ''<math>\varepsilon</math>''
+!| Keskkond või aine || ''<math>\varepsilon</math>''
+|-
+| [[Vaakum]] || 1,0
+| [[Õhk]] || 1,00059
+|-----
+| [[Ammoniaak]] (0&nbsp;°C) || 1,007
+| [[Baariumtitanaat]] || 10<sup>3</sup>–10<sup>4</sup>
+|-----
+| Kuiv muld || 3,9
+| [[Germaanium]]  || 16,6
+|-----
+| [[Klaas]] || 6–8
+| [[Glütseriin]] || 42,5
+|-----
+| [[Kummi]] || 2,5–3
+| Kuiv puit || 2–3,5
+|-----
+| [[Kaaliumkloriid]] || 4,94
+| [[Metanool]] || 32,6
+|-----
+| [[Petrooleum]] || 2
+| [[Polüetüleen]] (PE) (90&nbsp;°C) || 2,4
+|-----
+| [[Polüpropüleen]] (PP) (90&nbsp;°C) || 2,1
+| [[Portselan]] || 2–6
+|-----
+| [[Propanool]] || 18,3
+| [[Parafiin]] || 2,2
+|-----
+| [[Paber]] || 1–4
+| [[Teflon]] (PTFE) || 2
+|-----
+| [[Tantaalpentoksiid]] || 27
+| [[Vesi]] (20&nbsp;°C, 0–3&nbsp;GHz) || 80
+|-----
+| [[Vesi]] || 1,77
+| [[Vesi]] (0&nbsp;°C, 0–1&nbsp;GHz) || 88
+|-----
+| [[Jää]] (0 bis −50&nbsp;°C, madalsagedusel) || ≈ 90–150
+| [[Jää]] (üle  100&nbsp;kHz) || 3,2
+|}
+Võõrkeelsete tekstide puhul on oluline tähele panna, et dielektrilise läbitavuse tähised on enamasti teistsugused:
+: <math>\varepsilon_{r} = \frac{\varepsilon}{\varepsilon_{0}}</math> ja <math>\varepsilon = \varepsilon_{r}\varepsilon_{0},</math>
+kus <math>\varepsilon _{r}</math> on suhteline dielektriline läbitavus ja <math>\varepsilon </math>  absoluutne dielektriline läbitavus; <math>\varepsilon _{0}</math> on elektriline konstant (nagu eespoolgi).
+==Vaata ka==
+[[Dielektriline vastuvõtlikkus]]
+==Viide==
+{{Viited}}
+[[Kategooria:Elektromagnetism]]
+[[en:permittivity]]
+[[de:Permittivität]]