Wilhelm von Fürstenberg: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 11. august 2012, kell 15:33

Wilhelm Fürstenberg (ka Wilhelm von Fürstenberg; umbes 1500 Neheim – 1568 Jaroslavl) oli eelviimane Liivi ordu maameister aastatel 1557–1559.

Wilhelmi vanemateks olid Neheimi drost Wilhelm von Fürstenberg ja Sophie von Witten. Ta suguvõsa pärineski Neheimist. Liivi ordusse astus ta 16-aastaselt ning saabus 1510. aastatel Liivimaale. 1523. aastal oli ta Aizkraukles (Ascheraden) majandusametnik (Schenk) ja 1524–1535 samas linnusekomtuur (Hauskomtur).

Aastatel 1535–1554 oli Fürstenberg Dünaburgi komtuur, olles seega küllalt oluline ordukäsknik. Et tema valdused külgnesid otseselt Leedu suurvürstiriigiga, siis pidi ta leedulastega küllaltki tihedalt suhtlema. Ent tema suhted nendega olid küllaltki halvad, sest Fürstenbergi komtuuriks oleku ajal leidis aset palju piirkonflikte ja lõpuks ka koadjuutorivaenus. Selleks ajaks oli Fürstenbergist aga saanud juba Viljandi komtuur (1554–1557). Ta sai ordumeister Heinrich von Galeni usaldusaluseks ning valiti 1556 tema koadjuutoriks. Kui vana meister järgmisel aastal suri, saigi Fürstenbergist ordumeister. Enne seda oli ta koadjuutorina juhtinud orduvägesid koadjuutorivaenuse ajal ja vallutanud ajutiselt Riia peapiiskopkonna. Ordumeistrina oli ta aga sunnitud alla kirjutama Posvoli leppele, mis peapiiskopile ta valdused tagastas ning faktiliselt sõlmis ta Poolaga ka sõjalise liidu, mida rahuleping Venega oli aga keelanud teha.

Fürstenbergi ordumeistriks oleku ajal muutus Liivimaa olukord üha raskemaks, venelased nõudsid üha tungivamalt Tartu maksu ning selle tasumatajätmise järel algaski 1558. aasta alguses Vene-Liivi sõda. Oli selge, et Liivimaa vajas välisliitlasi ning Fürstenberg pooldas Taani-orientatsiooni, samas kui nii Riia peapiiskop kui ka uus Viljandi komtuur Gotthard Kettler soovisid Poola-poolset sekkumist. Fürstenberg seda aga ei toetanud, sest ta teadis, et sellisel juhul võib Liivimaa Poola vasalliks muutuda, liit Taaniga oleks võimaldanud Liivimaa riikidel aga suhtelise iseseisvuse säilitada. Esialgu näiski Taani-orientatsioon võitvat: Saare-Lääne piiskopkond müüdi 1559 Taani kuninga Frederik II vennale hertsog Magnusele ning Tallinn palus juba 1558 abi Taani kuningalt. Kuid olukord muutus, kui Vene väed 1559. aasta algul taas sõjategevust alustasid ning ilmnes, et ordul pole jõudu, et neile vastu seista. Taani vahendusel sõlmiti küll kuueks kuuks vaherahu, et aga Taani sõjalist abi andma ei kiirustanud, oli vaja seda otsida mujalt. Fürstenbergi katsed sõlmida liitu Rootsiga ei kandnud vilja, sest kuningas Gustav Vasa oli liivimaalaste peale pahane 1554–1557 toimunud Rootsi-Vene sõja pärast, milles ordu oli lubanud teda toetada, ent selle asemel kohe rahu sõlminud. Nii jäi üle ainult Poola, ning et sellega edukalt läbi rääkida, oli tarvis ordus juhtkonnavahetust, ning nii sai eelmisel aastal koadjuutoriks tõusnud Kettlerist 1559. aasta sügisel uus ordumeister, Fürstenberg aga sai oma elatismaaks taas Viljandi komtuurkonna.

Komtuurkonda Fürstenbergil kaua valitseda ei õnnestunud, sest 1560. aasta suvel piirasid venelased Viljandi sisse. Esialgu õnnestus Fürstenbergil linnust edukalt kaitsta, kuid palgata jäänud palgasõdurid otsustasid pärast mitmenädalast piiramist selle venelaste kätte anda. Fürstenberg pakkus neile küll oma isiklikku vara palgaks, kuid sellest ei hoolitud, Balthasar Russowi kroonika kohaselt nõuti linnuse loovutamist, vastasel juhul ähvardati endine ordumeister tappa. Pärast Viljandi alistumist viidi Fürstenberg Venemaale vangi ning Ivan Julm olevat temast hiljem soovinud uuesti teha Liivimaa ordumeistrit, kes alluks temale, kuid Fürstenberg keeldunud sellest. Ta surigi vangistuses 1568. aastal, ehkki Saksa ordu palus tsaarilt korduvalt endine ordumeister vabastada.

Wilhelm Fürstenbergi peetakse ka mitmete alamsaksakeelsete vaimulike (protestantlike) luuletuste autoriks.^[1]

Kirjandus

Ritterbrüder im livländischen Zweig des Deutschen Ordens. Köln: Böhlau, 1993. Nr. 277 (lk 243–244).
Bergmann, Gustav (1776). Geschichte von Livland, nach bossuetischer Art entworfen. Leipzig: Im Schwickertschen Verlage. Lk lk. 44-48. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)
Jahrbuch für Genealogie, Heraldik und Sphragistik. Herausgeben von der Kurländischen Gesellschaft für Literatur u. Kunst., Mitau: J. F. Steffenhagen und Sohn 1895 lk.165

Välislink

Russow, Balthasar: Nye Lyfflendische Chronice, Rostock 1578

Viited

↑ http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=et&do=autor&aid=243

Eelnev Johann von Eickel	Dünaburgi komtuur 1535–1554	Järgnev Gotthard Kettler
Eelnev Heinrich von Thülen	Viljandi komtuur 1554–1557	Järgnev Gotthard Kettler
Eelnev Heinrich von Galen	Liivimaa ordumeister 1557–1559	Järgnev Gotthard Kettler
Eelnev Gotthard Kettler	Viljandi komtuuri kohusetäitja 1560	Järgnev Viljandi vallutati venelaste poolt

[1] ttp://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=et&do=autor&aid=243

[1]

@@ 5. rida: / 5. rida: @@
 Aastatel [[1535]]–[[1554]] oli Fürstenberg [[Dünaburgi komtuur]], olles seega küllalt oluline ordukäsknik. Et tema valdused külgnesid otseselt [[Leedu suurvürstiriik|Leedu suurvürstiriigiga]], siis pidi ta leedulastega küllaltki tihedalt suhtlema. Ent tema suhted nendega olid küllaltki halvad, sest Fürstenbergi komtuuriks oleku ajal leidis aset palju piirkonflikte ja lõpuks ka [[koadjuutorivaenus]]. Selleks ajaks oli Fürstenbergist aga saanud juba [[Viljandi komtuur]] (1554–[[1557]]). Ta sai [[ordumeister]] [[Heinrich von Galen]]i usaldusaluseks ning valiti [[1556]] tema [[koadjuutor]]iks. Kui vana meister järgmisel aastal suri, saigi Fürstenbergist ordumeister. Enne seda oli ta koadjuutorina juhtinud orduvägesid koadjuutorivaenuse ajal ja vallutanud ajutiselt Riia peapiiskopkonna. Ordumeistrina oli ta aga sunnitud alla kirjutama [[Posvoli leping|Posvoli leppele]], mis peapiiskopile ta valdused tagastas ning faktiliselt sõlmis ta Poolaga ka sõjalise liidu, mida rahuleping Venega oli aga keelanud teha.
-Fürstenbergi ordumeistriks oleku ajal muutus Liivimaa olukord üha raskemaks, venelased nõudsid üha tungivamalt [[Tartu maks]]u ning selle tasumatajätmise järel algaski [[1558]]. aasta alguses [[Vene-Liivi sõda (1558–1561)|Vene-Liivi sõda]]. Oli selge, et Liivimaa vajas välisliitlasi ning Fürstenberg pooldas [[Taani]]-orientatsiooni, samas kui nii [[Riia peapiiskop]] kui ka uus Viljandi komtuur [[Gotthard Kettler]] soovisid [[Poola]]-poolset sekkumist. Fürstenberg seda aga ei toetanud, sest ta teadis, et sellisel juhul võib Liivimaa Poola vasalliks muutuda, liit Taaniga oleks võimaldanud Liivimaa riikidel aga suhtelise iseseisvuse säilitada. Esialgu näiski Taani-orientatsioon võitvat: [[Saare-Lääne piiskopkond]] müüdi [[1559]] Taani kuninga [[Frederik II]] vennale [[hertsog Magnus]]ele ning [[Tallinn]] palus juba [[1558]] abi Taani kuningalt. Kuid olukord muutus, kui Vene väed 1559. aasta algul taas sõjategevust alustasid ning ilmnes, et ordul pole jõudu, et neile vastu seista. Taani vahendusel sõlmiti küll kuueks  kuuks vaherahu, et aga Taani sõjalist abi andma ei kiirustanud, oli vaja seda otsida mujalt. Fürstenbergi katsed sõlmida liitu [[Rootsi]]ga ei kandnud vilja, sest kuningas [[Gustav Vasa]] oli liivimaalaste peale pahane [[1554]]–1557 toimunud [[Rootsi-Vene sõda|Rootsi-Vene sõja]] pärast, milles ordu oli lubanud teda toetada, ent selle asemel kohe rahu sõlminud. Nii jäi üle ainult Poola, ning et sellega edukalt läbi rääkida, oli tarvis ordus juhtkonnavahetust, ning nii sai eelmisel aastal koadjuutoriks tõusnud Kettlerist 1559. aasta sügisel uus ordumeister, Fürstenberg aga sai oma elatismaaks taas Viljandi komtuurkonna.
+Fürstenbergi ordumeistriks oleku ajal muutus Liivimaa olukord üha raskemaks, venelased nõudsid üha tungivamalt [[Tartu maks]]u ning selle tasumatajätmise järel algaski [[1558]]. aasta alguses [[Vene-Liivi sõda]]. Oli selge, et Liivimaa vajas välisliitlasi ning Fürstenberg pooldas [[Taani]]-orientatsiooni, samas kui nii [[Riia peapiiskop]] kui ka uus Viljandi komtuur [[Gotthard Kettler]] soovisid [[Poola]]-poolset sekkumist. Fürstenberg seda aga ei toetanud, sest ta teadis, et sellisel juhul võib Liivimaa Poola vasalliks muutuda, liit Taaniga oleks võimaldanud Liivimaa riikidel aga suhtelise iseseisvuse säilitada. Esialgu näiski Taani-orientatsioon võitvat: [[Saare-Lääne piiskopkond]] müüdi [[1559]] Taani kuninga [[Frederik II]] vennale [[hertsog Magnus]]ele ning [[Tallinn]] palus juba [[1558]] abi Taani kuningalt. Kuid olukord muutus, kui Vene väed 1559. aasta algul taas sõjategevust alustasid ning ilmnes, et ordul pole jõudu, et neile vastu seista. Taani vahendusel sõlmiti küll kuueks  kuuks vaherahu, et aga Taani sõjalist abi andma ei kiirustanud, oli vaja seda otsida mujalt. Fürstenbergi katsed sõlmida liitu [[Rootsi]]ga ei kandnud vilja, sest kuningas [[Gustav Vasa]] oli liivimaalaste peale pahane [[1554]]–1557 toimunud [[Rootsi-Vene sõda|Rootsi-Vene sõja]] pärast, milles ordu oli lubanud teda toetada, ent selle asemel kohe rahu sõlminud. Nii jäi üle ainult Poola, ning et sellega edukalt läbi rääkida, oli tarvis ordus juhtkonnavahetust, ning nii sai eelmisel aastal koadjuutoriks tõusnud Kettlerist 1559. aasta sügisel uus ordumeister, Fürstenberg aga sai oma elatismaaks taas Viljandi komtuurkonna.
-Komtuurkonda Fürstenbergil kaua valitseda ei õnnestunud, sest [[1560]]. aasta suvel piirasid venelased [[Viljandi]] sisse. Esialgu õnnestus Fürstenbergil linnust edukalt kaitsta, kuid palgata jäänud [[palgasõdur]]id otsustasid pärast mitmenädalast piiramist selle venelaste kätte anda. Fürstenberg pakkus neile küll oma isiklikku vara palgaks, kuid sellest ei hoolitud, [[Balthasar Russow]]i kroonika kohaselt nõuti linnuse loovutamit, vastasel juhul ähvardati endine ordumeister tappa. Pärast Viljandi alistumist viidi Fürstenberg Venemaale vangi ning [[Ivan Julm]] olevat temast hiljem soovinud uuesti teha Liivimaa ordumeistrit, kes alluks temale, kuid Fürstenberg keeldunud sellest. Ta surigi vangistuses [[1568]]. aastal, ehkki [[Saksa ordu]] palus tsaarilt korduvalt endine ordumeister vabastada.
+Komtuurkonda Fürstenbergil kaua valitseda ei õnnestunud, sest [[1560]]. aasta suvel piirasid venelased [[Viljandi]] sisse. Esialgu õnnestus Fürstenbergil linnust edukalt kaitsta, kuid palgata jäänud [[palgasõdur]]id otsustasid pärast mitmenädalast piiramist selle venelaste kätte anda. Fürstenberg pakkus neile küll oma isiklikku vara palgaks, kuid sellest ei hoolitud, [[Balthasar Russow]]i kroonika kohaselt nõuti linnuse loovutamist, vastasel juhul ähvardati endine ordumeister tappa. Pärast Viljandi alistumist viidi Fürstenberg Venemaale vangi ning [[Ivan Julm]] olevat temast hiljem soovinud uuesti teha Liivimaa ordumeistrit, kes alluks temale, kuid Fürstenberg keeldunud sellest. Ta surigi vangistuses [[1568]]. aastal, ehkki [[Saksa ordu]] palus tsaarilt korduvalt endine ordumeister vabastada.
 Wilhelm Fürstenbergi peetakse ka mitmete alamsaksakeelsete vaimulike (protestantlike) luuletuste autoriks.<ref>http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/index.php?lang=et&do=autor&aid=243</ref>