Alevik: erinevus redaktsioonide vahel
lisa |
P . |
||
| 11. rida: | 11. rida: | ||
2012. aastal sotsiaalministeeriumis valminud eelnõu kohaselt kaotatakse Eestis alevikud. 24 väikest alevikku muutuvad külaks, 153 aga võivad saada aleviteks.<ref name="Lõhmus"/> |
2012. aastal sotsiaalministeeriumis valminud eelnõu kohaselt kaotatakse Eestis alevikud. 24 väikest alevikku muutuvad külaks, 153 aga võivad saada aleviteks.<ref name="Lõhmus"/> |
||
==Viited== |
|||
{{viited}} |
|||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 9. august 2012, kell 12:35
Alevik on asula, mis jääb suuruselt tavaliselt küla ja alevi vahepeale ning on kohalik majandus-, haldus- või muu keskus.
Alevikud on tekkinud tavaliselt turukeskustena kiriku ümber või töölisasulatena raudteejaama või vabriku ümber.
Eesti
Aastal 1974 muudeti alevik Eesti NSV-s ametlikult asulatüübiks. Eesti NSV asulate linna-, alevi-, aleviku- ja külakategooriatesse arvamise korra põhimäärus sätestas, et alevikuks võib saada maa-asula, millel on kompaktne hoonestus ja üle 300 alalise elaniku.
Eesti Vabariigi valitsuse 1996. aasta 24. septembri määrusega kvalifitseeriti alevikud linnalisteks asulateks.
2012. aasta augusti alguse seisuga on Eestis 185 alevikku.[1]
2012. aastal sotsiaalministeeriumis valminud eelnõu kohaselt kaotatakse Eestis alevikud. 24 väikest alevikku muutuvad külaks, 153 aga võivad saada aleviteks.[1]
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Alo Lõhmus "Alevikud ajalukku, linnad suuremaks" Maaleht, 9. august 2012