Peterburi ülikool: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Dexbot (arutelu | kaastöö)
NSV Liidu ajal → Nõukogude ajal
35. rida: 35. rida:
'''Peterburi Riiklik Ülikool''' on [[Venemaa]] vanim, suurim ja olulisim riigile kuuluv ülikool, mis asub [[Peterburi]]s. Ülikoolis on 19 [[fakulteet]]i, 13 uurimisinstituuti, Kanada Kolledž, sõjaväelise õppe osakond ja spordi õppetool. [[2004]]. aasta seisuga oli ülikoolis 4055 õppejõudu. Ülikoolil on kaks peamist ühiselamut: [[Vassili saar]]el ja [[Peterhof]]is.
'''Peterburi Riiklik Ülikool''' on [[Venemaa]] vanim, suurim ja olulisim riigile kuuluv ülikool, mis asub [[Peterburi]]s. Ülikoolis on 19 [[fakulteet]]i, 13 uurimisinstituuti, Kanada Kolledž, sõjaväelise õppe osakond ja spordi õppetool. [[2004]]. aasta seisuga oli ülikoolis 4055 õppejõudu. Ülikoolil on kaks peamist ühiselamut: [[Vassili saar]]el ja [[Peterhof]]is.


NSV Liidu ajal kandis ülikool Leningradi Riikliku Ülikooli nime ja seal õppisid näiteks india keeleteadlane ja [[polüglott]] [[Mahapandit Rahul Sankrityayan]], matemaatikud [[Vladimir Ivanovitš Smirnov]], [[Juri Linnik]] ja [[Aleksandr Danilovitš Aleksandrov|Aleksandr Aleksandrov]], füüsik [[Vladimir Fok]], astrofüüsik [[Viktor Ambartsumjan]], botaanik [[Vladimir Komarov]] ja [[Vladimir Sukatšev]], ajaloolased [[Jevgeni Tarle]] ja [[Boriss Grekov]], filoloogid [[Lev Štšerba]], [[Vladimir Propp]] ja [[Viktor Žirmunski]], orientalistid [[Vassili Struve]], [[Jossif Orbeli]] ja [[Boriss Piotrovski]].
Nõukogude ajal kandis ülikool Leningradi Riikliku Ülikooli nime ja seal õppisid näiteks india keeleteadlane ja [[polüglott]] [[Mahapandit Rahul Sankrityayan]], matemaatikud [[Vladimir Ivanovitš Smirnov]], [[Juri Linnik]] ja [[Aleksandr Danilovitš Aleksandrov|Aleksandr Aleksandrov]], füüsik [[Vladimir Fok]], astrofüüsik [[Viktor Ambartsumjan]], botaanik [[Vladimir Komarov]] ja [[Vladimir Sukatšev]], ajaloolased [[Jevgeni Tarle]] ja [[Boriss Grekov]], filoloogid [[Lev Štšerba]], [[Vladimir Propp]] ja [[Viktor Žirmunski]], orientalistid [[Vassili Struve]], [[Jossif Orbeli]] ja [[Boriss Piotrovski]].


Ülikooli lõpetanute seas on kaheksa [[Nobeli preemia]] saajat: [[Ivan Pavlov]] (Füsioloogia ja meditsiin, 1904), [[Ilja Metšnikov]] (Füsioloogia ja meditsiin, 1908), [[Nikolai Semjonov]] (keemia, 1956), [[Lev Landau]] (Füüsika, 1962), [[Aleksandr Prohhorov]] (füüsika, 1964), [[Wassili Leontief]] (majandus, 1973), [[Leonid Kantorovich]] (majandus, 1975) ja [[Jossif Brodski]] (kirjandus, 1987). Ükski neist ei töötanud preemia saamise ajal selles ülikoolis, ega olnud ka selles ülikoolis oma preemiaväärset uurimistööd teinud.
Ülikooli lõpetanute seas on kaheksa [[Nobeli preemia]] saajat: [[Ivan Pavlov]] (Füsioloogia ja meditsiin, 1904), [[Ilja Metšnikov]] (Füsioloogia ja meditsiin, 1908), [[Nikolai Semjonov]] (keemia, 1956), [[Lev Landau]] (Füüsika, 1962), [[Aleksandr Prohhorov]] (füüsika, 1964), [[Wassili Leontief]] (majandus, 1973), [[Leonid Kantorovich]] (majandus, 1975) ja [[Jossif Brodski]] (kirjandus, 1987). Ükski neist ei töötanud preemia saamise ajal selles ülikoolis, ega olnud ka selles ülikoolis oma preemiaväärset uurimistööd teinud.

Redaktsioon: 3. august 2012, kell 11:21

Peterburi ülikool

Peterburi Riiklik Ülikool on Venemaa vanim, suurim ja olulisim riigile kuuluv ülikool, mis asub Peterburis. Ülikoolis on 19 fakulteeti, 13 uurimisinstituuti, Kanada Kolledž, sõjaväelise õppe osakond ja spordi õppetool. 2004. aasta seisuga oli ülikoolis 4055 õppejõudu. Ülikoolil on kaks peamist ühiselamut: Vassili saarel ja Peterhofis.

Nõukogude ajal kandis ülikool Leningradi Riikliku Ülikooli nime ja seal õppisid näiteks india keeleteadlane ja polüglott Mahapandit Rahul Sankrityayan, matemaatikud Vladimir Ivanovitš Smirnov, Juri Linnik ja Aleksandr Aleksandrov, füüsik Vladimir Fok, astrofüüsik Viktor Ambartsumjan, botaanik Vladimir Komarov ja Vladimir Sukatšev, ajaloolased Jevgeni Tarle ja Boriss Grekov, filoloogid Lev Štšerba, Vladimir Propp ja Viktor Žirmunski, orientalistid Vassili Struve, Jossif Orbeli ja Boriss Piotrovski.

Ülikooli lõpetanute seas on kaheksa Nobeli preemia saajat: Ivan Pavlov (Füsioloogia ja meditsiin, 1904), Ilja Metšnikov (Füsioloogia ja meditsiin, 1908), Nikolai Semjonov (keemia, 1956), Lev Landau (Füüsika, 1962), Aleksandr Prohhorov (füüsika, 1964), Wassili Leontief (majandus, 1973), Leonid Kantorovich (majandus, 1975) ja Jossif Brodski (kirjandus, 1987). Ükski neist ei töötanud preemia saamise ajal selles ülikoolis, ega olnud ka selles ülikoolis oma preemiaväärset uurimistööd teinud.

Peterburi Ülikooli peahoone

1989. aastal avati seal sotsioloogiateaduskond. 1991 nimetati kool koos linnaga tagasi Peterburi Riiklikuks Ülikooliks. 1993 avati juhtimise fakulteet, 1994 rahvusvaheliste suhete fakulteet ja 1995 meditsiinifakulteet.

Viited