Ivan Kondakov: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: + 5 kategooriat
P .
9. rida: 9. rida:
1895. aastal määrati ta [[Tartu Ülikool]]i farmaatsiaprofessoriks.
1895. aastal määrati ta [[Tartu Ülikool]]i farmaatsiaprofessoriks.


1899. aastal avastas Kondakov [[dimetüülbutadieen]]i katalüütilise [[polümerisatsioon]]i sünteetiliseks kautšukitaoliseks aineks. Tema uurimused panid aluse sünteetilise kautšuki toomisele Saksamaal [[Esimese maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal.
1899. aastal avastas Kondakov [[dimetüülbutadieen]]i katalüütilise [[polümerisatsioon]]i sünteetiliseks kautšukitaoliseks aineks. Tema uurimused panid aluse sünteetilise kautšuki toomisele Saksamaal [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõja]] ajal.


1918. aastast töötas Kondakov [[Praha Ülikool]]is.
1918. aastast töötas Kondakov [[Praha Ülikool]]is.

Redaktsioon: 3. august 2012, kell 11:17

Ivan Kondakov.
Ivan Kondakovi hauakivi Elva kalmistul, august 2012.

Ivan Kondakov (vene keeles Иван Лаврентьевич Кондаков; 8. oktoober 1857, Viljuisk14. oktoober 1931) oli Eestis tegutsenud vene keemik, sünteetilise kautšuki avastaja.

Kondakov lõpetas Krasnojarski poistegümnaasiumi. 1880. aastal astus Sankt-Peterburgi Ülikooli füüsika-matemaatikateaduskonna loodusteaduste osakonda, lõpetas ülikooli 1884. aastal. 1885. aastal jäeti ülikooli juurde, valmistuma professorikutseks.

1886. aastal määrati Kondakov laborandiks Varssavi Ülikooli keemiakateedris. 1894. aasta detsembris kaitses Sankt-Peterburgi Ülikoolis magistriväitekirja keemias "О синтезе под влиянием хлористого цинка в ряду жировых соединений".

1895. aastal määrati ta Tartu Ülikooli farmaatsiaprofessoriks.

1899. aastal avastas Kondakov dimetüülbutadieeni katalüütilise polümerisatsiooni sünteetiliseks kautšukitaoliseks aineks. Tema uurimused panid aluse sünteetilise kautšuki toomisele Saksamaal Esimese maailmasõja ajal.

1918. aastast töötas Kondakov Praha Ülikoolis.