Satelliittelevisioon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
16. rida: 16. rida:


==Signaalide saatekiired ja levialad==
==Signaalide saatekiired ja levialad==
Iga tehiskaaslase igal transponderil on erinevalt suunatud saateantennid. Signaali signaalikiire keskel vajatakse vastuvõtuks väiksemat paraboolantenni, äärealades aga suuremat.
Iga tehiskaaslase igal transponderil on erinevalt suunatud saateantennid. Signaali signaalikiire (beam) keskel vajatakse vastuvõtuks väiksemat paraboolantenni, äärealades aga suuremat.


==Ajalugu==
==Ajalugu==

Redaktsioon: 3. august 2012, kell 10:08

Ühtaegu mitmelt tehiskaaslaselt lähtuvate signaalide vastuvõtuks kavandatud paraboolantenn.

Satelliittelevisioon, ka Sat TV, on televisiooniprogrammide edastamine sidesatelliitide vahendusel. Programmide vastuvõtmiseks kasutatakse välisantenni, milleks on tavaliselt paraboolpeegel, mida harilikult kutsutakse satelliiditaldrikuks. Kodutarbimises edastatakse signaal antennist kas välisesse vastuvõtuplokki (STB) või telerisse sisseehitatud spetsiaalsesse Sat TV tuuneri moodulisse. Satelliittelevisiooni ehk Sat TV tuunerid on saadaval ka personaalarvutiga ühendatava kaardi või USB välisseadme kujul. Paljudes maailma piirkondades pakuvad satelliittelevisiooni edastajad mitmekülgset kanalite ja teenuste valikut, seda sageli piirkondadele, mida maapealse telesignaali ja/või kaabel-TV võrgud ei teeninda.

Satelliidisignaali edastatakse tehiskaaslastelt maale kahes lainealas:

  • C-laineala (4–8 GHz) – oli kasutusel peamiselt analoogtelevisiooni ajastul. Kuna seda sagedusvahemikku kasutatakse tänapäeval ka IEEE 802.11a WiFi ja juhtmevabade telefonide tarbeks ja ilmaradarites, siis pole sellel lainealal vastuvõtt paljudes kohtades enam võimalik.
  • Ku-laineala (12–18 GHz)

Tavalisel sidesatelliidil on kuni 32 transponderit Ku-lainealale ja kuni 24 transponderit C-lainealale. Igal transponderi sagedusriba laius on 27 MHz kuni 50 MHz. Häirete vältimiseks peab iga geostatsionaarne C-laineala edastav tehiskaaslane olema paigutatud 2 kraadise vahega kõrvalasuvast satelliidist. Ku-laineala puhul võib paigutus olla 1 kraadise vahega. Paigutustiheduse teoreetiliseks ülempiiriks maailma geostatsionaarsel orbiidil kokku on 360/2 = 180 C-laineala tehiskaaslast ja 360/1 = 360 Ku-laineala tehiskaaslast. Praktikas ei õnnestu ringhäälingu tehiskaaslasi geostatsionaarsele orbiidile maksimaalse tihedusega paigutada olemasolevate tehiskaaslaste asukoha ja selle või muutmise ja hoidmise võimaluste piiratuse tõttu, samuti geograafilistel põhjustel.

Päikese, ilmastiku ja häirete mõju vastuvõtule

Sünkroonsel orbiidil tehiskaaslane.
Geostatsionaarse orbiidi korral on roheline (sidesatelliit) ja pruun punkt (vastuvõtja) Maa keskpunktiga alati ühel joonel.

C-laineala vastuvõttu mõjutavad madala sageduse tõttu maapealsed häired samas kui Ku-laineala vastuvõtt on mõjutatud vihmast (vihmapiisad on mikrolainete suurepärased neelajad sellel sagedusel). Ku-laineala signaal on veelgi rohkem mõjutatud jääkristallidest äikesepilvedes.

Lisaks sellele on kaks korda aastas hetkeline katkestus kui päikesekiired on täpselt geostatsionaarse tehiskaasalase taga millele vastuvõtuantenn on suunatud. See toimub 2 korda aastas kevadeti ja sügiseti keskpäeval kuni kahe nädalase perioodi joosul ja sellest on mõjutatud nii C-laineala kui ka Ku laineala vastuvõtt. Vastuvõtt katkeb päikeselt tulevate samasageduslike mikrolainete segava mõju tõttu.

Signaalide saatekiired ja levialad

Iga tehiskaaslase igal transponderil on erinevalt suunatud saateantennid. Signaali signaalikiire (beam) keskel vajatakse vastuvõtuks väiksemat paraboolantenni, äärealades aga suuremat.

Ajalugu

Esimene satelliittelevisiooni signaal transleeriti Euroopast Põhja-Ameerika kohale Telstari tehiskaaslasele 1962. aastal. Esimene geosünkroonne sidetehiskaaslane, Syncom 2, lennutati orbiidile 1963. aastal. Maailma esimene kommertsiaalne sidetehiskaaslane, Intelsat I (hüüdnimega "Varajane lind", Early Bird), lennutati geosünkroonsele orbiidile 6. aprillil 1965. Esimene teleprogramme edastav kommertsiaalne Põhja-Ameerika tehiskaaslane oli Kanada geostatsionaarne Anik 1, mis lennutati orbiidile 1972. aastal.

Vaata ka