Satelliittelevisioon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida: 3. rida:


Satelliidisignaali edastatakse tehiskaaslastelt maale kahes lainealas:
Satelliidisignaali edastatakse tehiskaaslastelt maale kahes lainealas:
* C (4–8 GHz) – oli kasutusel peamiselt analoogtelevisiooni ajastul. Kuna seda sagedusvahemikku kasutatakse tänapäeval ka IEEE 802.11a [[WiFi]] ja juhtmevabade telefonide tarbeks ja ilmaradarites, siis pole sellel lainealal vastuvõtt paljudes kohtades enam võimalik.
* [[C-laineala]] (4–8 GHz) – oli kasutusel peamiselt analoogtelevisiooni ajastul. Kuna seda sagedusvahemikku kasutatakse tänapäeval ka IEEE 802.11a [[WiFi]] ja juhtmevabade telefonide tarbeks ja ilmaradarites, siis pole sellel lainealal vastuvõtt paljudes kohtades enam võimalik.
* K<sub>u</sub> (12–18 GHz)
* [[Ku-laineala|K<sub>u</sub>-laineala]] (12–18 GHz)


Tavalisel sidesatelliidil on kuni 32 [[transponder]]it [[Ku-laineala|K<sub>u</sub>-lainealale]] ja kuni 24 [[transponder]]it [[C-laineala]]le. Igal [[transponder]]i sagedusriba laius on 27 MHz kuni 50 MHz. Häirete vältimiseks peab iga geostatsionaarne C-laineala edastav tehiskaaslane olema paigutatud 2 kraadise vahega kõrvalasuvast satelliidist. K<sub>u</sub>-laineala puhul võib paigutus olla 1 kraadise vahega. Paigutustiheduse ülempiiriks maailmas kokku on 360/2 = 180 geostatsionaarset C-laineala tehiskaaslast ja 360/1 = 360 geostatsionaarset K<sub>u</sub>-laineala tehiskaaslast.
Tavalisel sidesatelliidil on kuni 32 [[transponder]]it K<sub>u</sub>-lainealale ja kuni 24 [[transponder]]it C-lainealale. Igal [[transponder]]i sagedusriba laius on 27 MHz kuni 50 MHz. Häirete vältimiseks peab iga geostatsionaarne C-laineala edastav tehiskaaslane olema paigutatud 2 kraadise vahega kõrvalasuvast satelliidist. K<sub>u</sub>-laineala puhul võib paigutus olla 1 kraadise vahega. Paigutustiheduse ülempiiriks maailmas kokku on 360/2 = 180 geostatsionaarset C-laineala tehiskaaslast ja 360/1 = 360 geostatsionaarset K<sub>u</sub>-laineala tehiskaaslast.


==Päikese, ilmastiku ja häirete mõju vastuvõtule==
==Päikese, ilmastiku ja häirete mõju vastuvõtule==

Redaktsioon: 3. august 2012, kell 09:30

Ühtaegu mitmelt tehiskaaslaselt lähtuvate signaalide vastuvõtuks kavandatud paraboolantenn.

Satelliittelevisioon on televisiooniprogrammide edastamine sidesatelliitide vahendusel. Programmide vastuvõtmiseks kasutatakse välisantenni, milleks on tavaliselt paraboolpeegel, mida harilikult kutsutakse satelliiditaldrikuks. Kodutarbimises edastatakse signaal antennist kas välisesse vastuvõtuplokki või telerisse sisseehitatud spetsiaalsesse moodulisse. Satelliittelevisiooni ehk Sat TV tuunerid on saadaval ka personaalarvutiga ühendatava kaardi või USB välisseadme kujul. Paljudes maailma piirkondades pakuvad satelliittelevisiooni edastajad mitmekülgset kanalite ja teenuste valikut, seda sageli piirkondadele, mida maapealse telesignaali ja/või kaabel-TV võrgud ei teeninda.

Satelliidisignaali edastatakse tehiskaaslastelt maale kahes lainealas:

  • C-laineala (4–8 GHz) – oli kasutusel peamiselt analoogtelevisiooni ajastul. Kuna seda sagedusvahemikku kasutatakse tänapäeval ka IEEE 802.11a WiFi ja juhtmevabade telefonide tarbeks ja ilmaradarites, siis pole sellel lainealal vastuvõtt paljudes kohtades enam võimalik.
  • Ku-laineala (12–18 GHz)

Tavalisel sidesatelliidil on kuni 32 transponderit Ku-lainealale ja kuni 24 transponderit C-lainealale. Igal transponderi sagedusriba laius on 27 MHz kuni 50 MHz. Häirete vältimiseks peab iga geostatsionaarne C-laineala edastav tehiskaaslane olema paigutatud 2 kraadise vahega kõrvalasuvast satelliidist. Ku-laineala puhul võib paigutus olla 1 kraadise vahega. Paigutustiheduse ülempiiriks maailmas kokku on 360/2 = 180 geostatsionaarset C-laineala tehiskaaslast ja 360/1 = 360 geostatsionaarset Ku-laineala tehiskaaslast.

Päikese, ilmastiku ja häirete mõju vastuvõtule

Sünkroonsel orbiidil tehiskaaslane.
Geostatsionaarse orbiidi korral on roheline (sidesatelliit) ja pruun punkt (vastuvõtja) Maa keskpunktiga alati ühel joonel.

C-laineala vastuvõttu mõjutavad madala sageduse tõttu maapealsed häired samas kui Ku-laineala vastuvõtt on mõjutatud vihmast (vihmapiisad on mikrolainete suurepärased neelajad sellel sagedusel). Ku-laineala signaal on veelgi rohkem mõjutatud jääkristallidest äikesepilvedes.

Lisaks sellele on kaks korda aastas hetkeline katkestus kui päikesekiired on täpselt geostatsionaarse tehiskaasalase taga millele vastuvõtuantenn on suunatud. See toimub 2 korda aastas kevadeti ja sügiseti keskpäeval kuni kahe nädalase perioodi joosul ja sellest on mõjutatud nii C-laineala kui ka Ku vastuvõtt. Vastuvõtt katkeb päikeselt tulevate samasageduslike mikrolainete segava mõju tõttu.

Ajalugu

Esimene satelliittelevisiooni signaal transleeriti Euroopast Põhja-Ameerika kohale Telstari tehiskaaslasele 1962. aastal. Esimene geosünkroonne sidetehiskaaslane, Syncom 2, lennutati orbiidile 1963. aastal. Maailma esimene kommertsiaalne sidetehiskaaslane, Intelsat I (hüüdnimega "Varajane lind", Early Bird), lennutati geosünkroonsele orbiidile 6. aprillil 1965. Esimene teleprogramme edastav kommertsiaalne Põhja-Ameerika tehiskaaslane oli Kanada geostatsionaarne Anik 1, mis lennutati orbiidile 1972. aastal.

Vaata ka