Satelliittelevisioon: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
9. rida: 9. rida:


==Päikese, ilmastiku ja häirete mõju vastuvõtule==
==Päikese, ilmastiku ja häirete mõju vastuvõtule==
C-laineala vastuvõttu mõjutavad madala sageduse tõttu maapealsed häired samas kui Ku-laineala vastuvõtt on mõjutatud vihmast (vihmapiisad on mikrolainete suurepärased neelajad sellel sagedusel). Ku-laineala signaal on veelgi rohkem mõjutatud jääkristallidest äikesepilvedes.
C-laineala vastuvõttu mõjutavad madala sageduse tõttu maapealsed häired samas kui Ku-laineala vastuvõtt on mõjutatud vihmast (vihmapiisad on mikrolainete suurepärased neelajad sellel sagedusel). [[Ku-laineala|K<sub>u</sub>-laineala]] signaal on veelgi rohkem mõjutatud jääkristallidest äikesepilvedes.


Lisaks sellele on kaks korda aastas hetkeline katkestus kui päikesekiired on täpselt geostatsionaarse tehiskaasalase taga millele vastuvõtuantenn on suunatud.
Lisaks sellele on kaks korda aastas hetkeline katkestus kui päikesekiired on täpselt geostatsionaarse tehiskaasalase taga millele vastuvõtuantenn on suunatud. See toimub 2 korda aastas kevadeti ja sügiseti keskpäeval kuni kahe nädalase perioodi joosul ja sellest on mõjutatud nii C-laineala kui ka K<sub>u</sub> vastuvõtt. Vastuvõtt katkeb päikeselt tulevate samasageduslike mikrolainete segava mõju tõttu.
See toimub 2 korda aastas kevadeti ja sügiseti keskpäeval kuni kahe nädalase perioodi joosul ja sellest on mõjutatud nii C-laineala kui ka Ku-laineala vastuvõtt.
Vastuvõtt katkeb päikeselt tulevate samasageduslike mikrolainete segava mõju tõttu.


==Ajalugu==
==Ajalugu==

Redaktsioon: 3. august 2012, kell 08:17

Satelliittelevisioon on televisiooniprogrammide edastamine sidetehiskaaslaste vahendusel. Programmide vastuvõtmiseks kasutatakse välisantenni, milleks on tavaliselt paraboolpeegel, mida harilikult kutsutakse satelliiditaldrikuks.

Satelliittelevisioonisignaali edastatakse tehiskaaslastelt maale (downlink) kahes lainealas:

  • C (4–8 GHz) - Oli kasutusel peamiselt analoogtelevisiooni ajastul. Kuna seda sagedusvahemikku kasutatakse tänapäeval ka IEEE 802.11a WiFi ja juhtmevabade telefonide tarbeks ja ilmaradarites, siis pole sellel lainealal vastuvõtt paljudes kohtades enam võimalik.
  • Ku (12–18 GHz)

Tavalisel televisiooni tehiskaaslasel on kuni 32 transponderit Ku-lainealale ja kuni 24 transponderit C-lainealale. Igal transponderi sagedusriba laius on 27 MHz kuni 50 MHz. Iga geostatisionaarne C-laineala edastav tehiskaaslane peab olema paigutatud 2 kraadise vahega kõrvalasuvast vältimaks häirimist (intrference). Ku-laineala puhul võib paigutus olla 1 kraadise vahega. Paigustustiheduse ülempiiriks maailmas kokkum on 360/2 = 180 geostatsionaarset C-laineala tehiskaaslast ja 360/1 = 360 geostatsionaarset Ku-laineala tehiskaaslast.

Päikese, ilmastiku ja häirete mõju vastuvõtule

C-laineala vastuvõttu mõjutavad madala sageduse tõttu maapealsed häired samas kui Ku-laineala vastuvõtt on mõjutatud vihmast (vihmapiisad on mikrolainete suurepärased neelajad sellel sagedusel). Ku-laineala signaal on veelgi rohkem mõjutatud jääkristallidest äikesepilvedes.

Lisaks sellele on kaks korda aastas hetkeline katkestus kui päikesekiired on täpselt geostatsionaarse tehiskaasalase taga millele vastuvõtuantenn on suunatud. See toimub 2 korda aastas kevadeti ja sügiseti keskpäeval kuni kahe nädalase perioodi joosul ja sellest on mõjutatud nii C-laineala kui ka Ku vastuvõtt. Vastuvõtt katkeb päikeselt tulevate samasageduslike mikrolainete segava mõju tõttu.

Ajalugu

Geostatsionaarse orbiidi korral on roheline ja pruun punkt Maa keskpunktiga alati ühel joonel.
Sünkroonsel orbiidil tehiskaaslane.

Esimene satelliittelevisiooni signaal transleeriti Euroopast Põhja-Ameerika kohale Telstari tehiskaaslasele 1962. aastal. Esimene geosünkroonne sidetehiskaaslane, Syncom 2, lennutati orbiidile 1963. aastal. Maailma esimene kommertsiaalne sidetehiskaaslane, Intelsat I (hüüdnimega "Varajane lind", Early Bird), lennutati geosünkroonsele orbiidile 6. aprillil 1965. Esimene teleprogramme edastav kommertsiaalne Põhja-Ameerika tehiskaaslane oli Kanada geostatsionaarne Anik 1, mis lennutati orbiidile 1972. aastal.

Vaata ka

Satelliitraadio
Eutelsat