Puhja kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
MerlIwBot (arutelu | kaastöö)
P Robot: lisatud fiu-vro:Puhja kihlkund
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Puhja kihelkond''' on ajalooline [[kihelkond]] [[Tartumaa]] lääneosas.


Kihelkond asutati 13. sajandi esimesel poolel.<ref name="mois">[http://www.mois.ee/kihel/puhja.shtml Puhja kihelkond] Eesti mõisaportaal (vaadatud 2. august 2012)</ref> Ajalooürikutes on kihelkonda mainitud 1397. aastal.<ref name="vald">[http://www.puhja.ee/index.php?page=75& Ajalugu] Puhja vald (vaadatud 2. august 2012)</ref>


17. sajandi alguses oli Puhja küllaltki eraldatud. [[Viljandi]] ja [[Tartu]] poolsetes külgedes takistasid läbipääsu [[SAngla soo|Sangla]] ja [[Ulila soo]], põhja suunas [[Laeva soo]]. Kaugemale pääses lõunasse [[Rõngu]] suunas minnes, põhiliselt sõideti mööda jõge. 17. sajandi teisel poolel asus tänu heale maale kihelkonda elama palju uusi inimesi. Siis asutati ka esimene kool.<ref name="vald"/>
'''Puhja kihelkond''' on ajalooline [[kihelkond]] [[Tartumaa]] lääneosas.

19. sajandi keskpaiku siirdus Puhja kihelkonna talupoegadest 24,4% õigeusku.<ref>[http://www.visittartu.com/11233 8. Tartu - Puhja - Rannu - Võrtsjärv ] Tartu turismiinfo (vaadatud 2. august 2012)</ref>

Aastatel 1922 kuni 1939 hõlmas kihelkond [[Kavilda vald|Kavilda]], [[Konguta vald (Puhja kihelkond)|Konguta]] ning [[Ulila vald|Ulila valla]]. Varem olid kihelkonnas olnud eraldi veel Väike-Konguta vald ja Väike-Ulila vald.

Kihelkonnakirikuks oli [[Puhja kirik]].

==Mõisad==
Kihelkonnas paiknes 8 mõisat - 1 [[kirikumõis]], 3 [[rüütlimõis]]ast peamõisat koos 1 [[kõrvalmõis]]aga, 2 [[riigimõis]]at ning üks 20. sajandi alguseks mõisa staatuse minetanud mõis. Lisaks veel 1 [[karjamõis]].<ref name="mois"/>

*[[Puhja kirikumõis]] (''Pastorat Kawelecht'')
*[[Kavilda mõis|Kavilda]] (''Kawelecht'') riigimõis
*[[Pala mõis|Pala]] e Palumõisa (''Pallamois''), Väike-Konguta kõrvalmõis
*[[Suure-Konguta mõis|Suure-Konguta]] (''Schloß Kongota, Groß-Kongota'') rüütlimõis
*[[Suure-Ulila mõis|Suure-Ulila]] e Ulila (''Ullila'') rüütlimõis
*[[Teedla mõis|Teedla]] (''Thetlia'')
*[[Väike-Konguta mõis|Väike-Konguta]] (''Klein-Kongota'') rüütlimõis
*[[Väike-Ulila mõis|Väike-Ulila]] (''Uhlfeld'') riigimõis

==Kihelkonna alad tänapäeval==
Kihelkond jääb tänapäeval tervikuna [[Tartu maakond|Tartu maakonna]] aladele. Kihelkonna põhjaosa koos kihelkonnakeskusega moodustab [[Puhja vald|Puhja valla]]. Lõunaosa Suure- ja Väike-Konguta mõisate ümbruses kuulub [[Konguta vald|Konguta valla]] lääneossa ning kihelkonna lõunatipp kuulub [[Rõngu vald]]a. <ref name="mois"/>


==Viited==
Aastatel 1922 kuni 1939 hõlmas see [[Kavilda vald|Kavilda]], [[Konguta vald (Puhja kihelkond)|Konguta]] ning [[Ulila vald|Ulila valla]].
{{viited}}


{{Puhja kihelkond}}
{{Tartumaa kihelkonnad}}
{{Tartumaa kihelkonnad}}



Redaktsioon: 2. august 2012, kell 15:54

Puhja kihelkond on ajalooline kihelkond Tartumaa lääneosas.

Kihelkond asutati 13. sajandi esimesel poolel.[1] Ajalooürikutes on kihelkonda mainitud 1397. aastal.[2]

17. sajandi alguses oli Puhja küllaltki eraldatud. Viljandi ja Tartu poolsetes külgedes takistasid läbipääsu Sangla ja Ulila soo, põhja suunas Laeva soo. Kaugemale pääses lõunasse Rõngu suunas minnes, põhiliselt sõideti mööda jõge. 17. sajandi teisel poolel asus tänu heale maale kihelkonda elama palju uusi inimesi. Siis asutati ka esimene kool.[2]

19. sajandi keskpaiku siirdus Puhja kihelkonna talupoegadest 24,4% õigeusku.[3]

Aastatel 1922 kuni 1939 hõlmas kihelkond Kavilda, Konguta ning Ulila valla. Varem olid kihelkonnas olnud eraldi veel Väike-Konguta vald ja Väike-Ulila vald.

Kihelkonnakirikuks oli Puhja kirik.

Mõisad

Kihelkonnas paiknes 8 mõisat - 1 kirikumõis, 3 rüütlimõisast peamõisat koos 1 kõrvalmõisaga, 2 riigimõisat ning üks 20. sajandi alguseks mõisa staatuse minetanud mõis. Lisaks veel 1 karjamõis.[1]

Kihelkonna alad tänapäeval

Kihelkond jääb tänapäeval tervikuna Tartu maakonna aladele. Kihelkonna põhjaosa koos kihelkonnakeskusega moodustab Puhja valla. Lõunaosa Suure- ja Väike-Konguta mõisate ümbruses kuulub Konguta valla lääneossa ning kihelkonna lõunatipp kuulub Rõngu valda. [1]

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 Puhja kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 2. august 2012)
  2. 2,0 2,1 Ajalugu Puhja vald (vaadatud 2. august 2012)
  3. 8. Tartu - Puhja - Rannu - Võrtsjärv Tartu turismiinfo (vaadatud 2. august 2012)