Tartu Ülikooli peahoone: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 1. august 2012, kell 15:14

Tartu Ülikooli peahoone asub Tartu kesklinnas, aadressil Ülikooli tänav 18. See on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis.^[viide?]

Ajalugu

Hoone on ehitatud 1804–1809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi endise Maarja kiriku varemetele. Ehitamise käigus väljatulnud luustikud maeti ümber ja neile püstitati Rahvaste monument.

Peahoone avamise pidulik aktus toimus 3. juulil 1809. Hiljem lisati tagumised tiibhooned ja ülikooli kirik.

Tartu Ülikooli peahoonet on korduvalt restaureeritud. Aastal 2007 toimus hoone katuse, pööningu ja välispiirete uuendamine.

2010. aastal toimunud arheoloogilistel uuringutel peahoone ja Tartu Ülikooli vana keemiahoone vahelisel alal tuli maapinnast välja arvukalt kunagise Maarja kiriku kalmistule maetud inimeste luustikke. Arheoloog Martin Malve usub, et kalmistu piir ulatub keemiahoone keskpaigani ja terve Jakobi tänav on kalmistuala. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia vanemteadur Heiki Valk on ühe lapsematuse dateerinud 13.–14. sajandisse, kaela pandud helmeste järgi^[1]. Leiti ka üks Rootsi aega paigutuv mehe matus. Rootsi ajal oli Maarja kirik teadaolevalt Rootsi garnisoni pühakoda.

Tulekahju peahoones

Ööl vastu 21. detsembrit 1965 oli peahoones tulekahju, mille tulemusena hävis 900 m² põrandapinnast (kogu peahoone põrandapinda oli 6255 m²). Eeluurimis käigus tuvastati, et põleng sai alguse hoone teisel korrusel asunud üldfüüsika kateedri üldpraktikumi pimedas (ilma akendeta) ruumis elektririkkest. Peahoone taastati 1. septembriks 1966, aula aga 28. aprilliks 1967^[2].

Mälestustahvlid ja monumendid

Ülikooli peahoone põhjatiiva otsaseinal paikneb mälestustahvel ainsale Tartu Ülikoolis õpetanud nobelistile, keemik Wilhelm Ostwaldile. Lõunatiiva otsaseinale paigaldas Poola suursaatkond Tallinnas 3. mail 2005 mälestustahvli Poola-Leedu kuningale Stefan Batoryle, kes 1583. aastal andis Tartu linnale selle praegused lipuvärvid ning rajas ülikooli eelkäija, Tartu jesuiitide gümnaasiumi. Peahoone taguses väikses pargis Kunningaplatsil seisab ülikooli rajaja, Rootsi kuninga Gustav II Adolfi monument, mis on sõjaeelse skulptuuri vähendatud koopia.

Peahoone pahemas tiivas on esimesel korrusel koridoriseinal mälestustahvel esimestele eesti keeles õigusteadust õpetanud õppejõududele Tartu Ülikoolis Nikolai Maimule, Ants Piibule ja Jüri Uluotsale.

9. aprillil 2012 avati peahoones mälestustahvel Ferenc Lisztile, kes andis aulas täpselt 170 aastat varem (1842) kaks kontserti.

Auditooriumile nr 139 on antud Johannes Voldemar Veski nimi.

Pildimaterjal

Litograafia. Vaade aastal 1860.
Vaade Ülikooli tänavalt.
Peahoone 5. oktoobril 2007 kaunistatuna 375. aastapäevaks.
Tartu Ülikooli peahoone joonis hoone seinal Tartus.
Wilhelm Ostwaldi mälestustahvel.

Wilhelm Ostwaldi mälestustahvel.
Gustav II Adolfi monument peahoone taga.
Nikolai Maimu, Ants Piibu ja Jüri Uluotsa mälestustahvel.

Viited

↑ Jüri Saar, "Arheoloogid leidsid hulga luustikke" Postimees, 16. august 2010
↑ Ando Leps. Tulekahju ülikoolis. Tänavu möödub 45 aastat Tartu Ülikooli peahoone tulekahjust. Kultuur ja Elu

Välislingid

Tartu Ülikooli peahoone

Tartu Ülikooli peahoone kultuurimälestiste riiklikus registris

Kirjandus

Niina Raid "Tartu Ülikooli peahoone" Tartu: AS RAHKOI, 1993

[1] Jüri Saar, "Arheoloogid leidsid hulga luustikke" Postimees, 16. august 2010

[2] Ando Leps. Tulekahju ülikoolis. Tänavu möödub 45 aastat Tartu Ülikooli peahoone tulekahjust. Kultuur ja Elu

[1]

[2]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:Tartu Universität.jpg|thumb|Tartu Ülikooli peahoone]]
-'''Tartu Ülikooli peahoone''' on üks silmapaistvamaid [[Klassitsism|klassitsistliku]] [[arhitektuur]]i näiteid [[Eesti]]s.{{lisa viide}}
+'''Tartu Ülikooli peahoone''' asub [[Tartu]] kesklinnas, aadressil [[Ülikooli tänav]] 18. See on üks silmapaistvamaid [[Klassitsism|klassitsistliku]] [[arhitektuur]]i näiteid [[Eesti]]s.{{lisa viide}}
 == Ajalugu ==
@@ 15. rida: / 15. rida: @@
 ==Mälestustahvlid ja monumendid==
-Ülikooli peahoone põhjatiiva otsaseinal paikneb mälestustahvel ainsale Tartu Ülikoolis õpetanud nobelistile, keemik [[Wilhelm Ostwald]]ile. Lõunatiiva otsaseinale paigaldas [[Poola suursaatkond Tallinnas]] 3. mail 2005 mälestustahvli [[Poola-Leedu]] kuningale [[Stefan Batory]]le, kes 1583. aastal andis Tartu linnale selle praegused lipuvärvid ning rajas ülikooli eelkäija, Tartu jesuiitide gümnaasiumi. Peahoone taguses väikses pargis seisab ülikooli rajaja, Rootsi kuningas [[Gustav II Adolfi monument]], mis on sõjaeelse skulptuuri vähendatud koopia.
+Ülikooli peahoone põhjatiiva otsaseinal paikneb mälestustahvel ainsale Tartu Ülikoolis õpetanud nobelistile, keemik [[Wilhelm Ostwald]]ile. Lõunatiiva otsaseinale paigaldas [[Poola suursaatkond Tallinnas]] 3. mail 2005 mälestustahvli [[Poola-Leedu]] kuningale [[Stefan Batory]]le, kes 1583. aastal andis Tartu linnale selle praegused lipuvärvid ning rajas ülikooli eelkäija, [[Tartu jesuiitide gümnaasium]]i. Peahoone taguses väikses pargis [[Kunningaplats]]il seisab ülikooli rajaja, Rootsi kuninga [[Gustav II Adolfi monument]], mis on sõjaeelse skulptuuri vähendatud koopia.
 Peahoone pahemas tiivas on esimesel korrusel koridoriseinal mälestustahvel esimestele eesti keeles õigusteadust õpetanud õppejõududele Tartu Ülikoolis [[Nikolai Maim]]ule, [[Ants Piip|Ants Piibule]] ja [[Jüri Uluots]]ale.