Argoon: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.2) (Robot: lisatud gn:Tatapu'ã'ỹ |
P r2.7.2+) (Robot: lisatud ba:Аргон |
||
| 25. rida: | 25. rida: | ||
[[bn:আর্গন]] |
[[bn:আর্গন]] |
||
[[jv:Argon]] |
[[jv:Argon]] |
||
[[ba:Аргон]] |
|||
[[be:Аргон]] |
[[be:Аргон]] |
||
[[be-x-old:Аргон]] |
[[be-x-old:Аргон]] |
||
Redaktsioon: 1. august 2012, kell 00:14
| 18 |
8 8 2 |
| Ar 39,948 |
|
| Argoon |
Argoon on keemiline element järjenumbriga 18.
Tal on kolm stabiilset isotoopi massiarvudega 36, 38 ja 40.
Omadustelt on tegu väärisgaasiga. Argooni keemilisi ühendeid on õnnestunud saada alles hiljuti, neidki vaid ülimadalal temperatuuril maatriksisolatsiooni abil.
Argoon moodustab umbes 0,9 % Maa atmosfäärist. Ta on väärisgaasidest Maal kõige levinum, mistõttu teda kasutatakse odava inertse keskkonnana.
Argooni avastasid 1894. aastal Lord Rayleigh ja William Ramsay.