Äike

See artikkel räägib atmosfäärinähtusest; eesti jumala kohta vaata artiklit Äike (jumal); joonisfilmi kohta vaata artiklit Välk (film 2008); teeninduskombinaadi kohta vaata artiklit Teeninduskombinaat Välk; piirivalvelaeva kohta vaata artiklit PVL-107 Kõu; internetiühenduse kohta vaata artiklit Kõu (internetiühendus)

---

Äike Oradea linna kohal.

Äike Lääne maakonnas Kumaril.

Äike ehk pikne on elektriline atmosfäärinähtus, mis ilmneb välkude (tajutav valgusefektina) ja müristamisena (tajutav heliefektina).

Äike võib tekkida rünksajupilvede korral. Kaasnevad hoovihm, rahe ja tugevad tuuleiilid.

Liigid

Kohalikku ehk õhumassisisest äikest põhjustavad tõusvad õhuvoolud, mis tekivad maapinna ebaühtlase soojenemise tagajärjel harilikult pärast keskpäeva, mere kohal ka öösel ja hommikul.

Frondiäike puhkeb enamasti külmafrondil (atmosfäärifront) tekkivais pilvedes. Sel juhul muutub ilm pärast äikest jahedamaks. Frondiäike hõlmab suuremat piirkonda ja on kestvam kui kohalik äike.

Levik

Maakeral on äikest korraga keskeltläbi umbes 1800 kohas.

Äikese sagedus kahaneb üldiselt ekvaatorilt pooluste suunas, näiteks Jaava saarel on aastas üle 300 äikesepäeva, Eestis keskmiselt 10...20. Selle põhjuseks on pooluselähedasemate alade madalam temperatuur ja väiksemad temperatuuri kontrastid.

Välk

Pilvede vahel liikuv välk

Välk on võimas nähtav elektrilahendus, mis esineb äikesepilves, pilvede vahel või pilve ja maapinna vahel.

Tavaliselt on ühe välgu kestvus 0,2 sekundit. Selle ajaga jõuab säde pilve ja maa vahel üles-alla käia isegi mitukümmend korda.

Kõige rohkem on joonvälku, mis kujutab endast harilikult 2...3 km pikkust mitmeharulist välgukanalit.

Tekkepõhjus

Äikesepilv Hollandis

Äikesepilv

Laboratooriumis tekib tasaste plaatide vahel elektrisäde väljatugevusel umbes 30 kV/cm. Äikesepilves tekib läbilöök siiski umbes kümme korda väiksematel väljatugevustel, nii et välgu otste vahel ulatub pinge 1 GV-ni. Välgu energiaallikaks on tõusvad õhuvoolud äikesepilves. Õhuvoolu kiirus ulatub 50 meetrini sekundis. Vertikaalne õhuvool üles käivitab staatilise elektri generaatori. Suured raheterad ja veepiisad omandavad õhuga hõõrdumisel negatiivse laengu ning väikesed piisad positiivse laengu. Tuul viib positiivselt laetud väikesed piisad elektrilist tõmbejõudu ületades pilve ülaossa, kuni elektrivälja tugevus kasvab läbilöögiks piisavalt suureks. Umbes veerand välkudest on pilve ja maa vahel ning enamik neist kannab maapinnale negatiivset elektrilaengut. Läbilöök algab pilves siksakiliselt mõnekümnemeetriste sammliidriteks nimetatud sädemetena. Liider kannab negatiivset laengut allapoole, kuni liidri ja pilve alla kogunenud positiivse laengu vaheline väljatugevus põhjustab vastassuunalise läbilöögi. Nii sulgub juhtiv voolukanal, mis loob pilve ja maa vahel (või ka kahe erinevalt laetud pilveosa vahel) justnagu lühiühenduse. Sama kuumutatud ja ioniseeritud õhu kanalit läbivad üksteise järel mitu sädelahendust. Voolutugevus välgu kanalis on umbes 100 kA ja välgu võimsus umbes 100 GW, aga kuna välk kestab vaid sekundi murdosa, siis on välgu koguenergia alla megavatt-tunni.

Kõu

Äikesetorm Saksamaal

Sähvatusele järgnev lööklaine, mis tekib välgu kuumusest plahvatuslikult paisuvast õhust ja magnetväljast, põhjustab kõue ehk müristamise. Müristavat häält tekitab ka välgukanalis tekkiv paukgaas. Mida kaugemal välku lööb, seda pikem on välgu ja müristamise vaheline aeg (1 kilomeetrile vastab 3 sekundit). See tuleneb sellest, et hääl levib atmosfääris normaaltingimustel ligikaudu kiirusega 330 m/s. Valguse levikuaja võib antud juhul arvestamata jätta kuna valguse kiirus on 300 000 km/s ja see jõuab vaatlejani praktiliselt silmapilkselt.

Välgu toime

Maapinda lüües võib välk põhjustada purustusi ja tulekahjusid ning ohustab elusolendeid.

Pikselöögist tabatud puudes aurustub vesi momentaanselt, purustades sageli need suurteks tükkideks. Veelgi vägevamad kärgatused kostavad äikese ajal kõrbetes, kui välgud tabavad sammaskaktusi, mis on kui hiiglaslikud looduslikud veereservuaarid.

Kahjustuste vältimiseks kaitstakse ehitisi piksevarrastega.

Välgutaolised nähtused

Välgutaolised nähtused on kettvälk (koosneb helendavaist punktidest) ja keravälk (tulekera mõõtmed, värvus ja kestus on väga erisugused).

Pikselöögi mõju inimese organismile

Äikesenoolest tabatul on tüüpilistel juhtudel rohked verevalumid ja põletushaavad. Pikselöögi tagajärjel seiskub tihti süda.

Uuemate tähelepanekute järgi ei põhjusta inimese või looma surma mitte ainult äikese ajal tekkiv elektrilaeng. Meditsiiniajakirjas Lancet avaldatud artiklis teatatakse, et surma põhjuseks võib olla ka pikselöögi ajal tekkiv magnetväli. Piisab sellest, et rohkem kui 100 000-amprine vool tungib inimesest või loomast mõne meetri kaugusel maasse. Säärase elektrilöögiga kaasneva magnetvälja toimel võibki süda seisma jääda. Erinevalt otsesest äikesetabamusest ei põhjusta magnetväli inimese kehal põletushaavu ja verevalumeid. Arvatavasti võib just piksega kaasneva magnetvälja arvele kirjutada jalgratturite salapärase hukkumise mitmes paigas.

Ettevaatusabinõud

Et ennast äikese eest kaitsta, tuleb hoonetele paigaldada korralikud piksevardad. Eemale tuleb hoida kõrgetest puudest lagedal väljal. Eriti ohtlikud on lehtpuud (tammed) nende suure veesisalduse tõttu.

Majades tuleb hoiduda telefoniga kõnelemisest, teleri vaatamisest (maailmas on küllaga näiteid tulekahjude kohta, mis on põhjustatud välgulöögist TV-antenni) ja ahju kütmisest (suitsusammas toimib laetud osakeste suure kontsentratsiooni tõttu piksevardana). Eemale tuleb hoida isegi seinakontaktidest.

Äike mütoloogias

Paljude rahvaste mütoloogias on äikese põhjustajaks usutud jumalaid või jumalusi. Vanakreeka mütoloogias on äikese- (ja peajumalaks) Zeus, Eesti rahvausundis Äike või Pikker või Pikne jne. Vaata ka seaduselaegas.

Vaata ka

• Piksevarras

Välislingid

• Piret Pappel: "Välgu salaelu püüti pildile" Novaator, 18. detsember 2010
• Sven Erik Enno: "Kus lööb Eestis kõige sagedamini välku?" Novaator, 22. juuli 2011