Ilmar Vene: erinevus redaktsioonide vahel
P Valgetäht |
|||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Ilmar Vene''' (sündinud [[13. august]]il [[1951]] [[Kasepää]] külas) on eesti esseist, tõlkija ja filoloog. |
'''Ilmar Vene''' (sündinud [[13. august]]il [[1951]] [[Kasepää]] külas) on eesti esseist, tõlkija ja filoloog. |
||
Ta õppis [[Varnja algkool]]is ja [[Alatskivi keskkool]]is ning siirdus seejärel [[Tartu Ülikool]]i saksa keelt ja kirjandust õppima. [[1976]]–[[1979]] töötas ta Laekvere koolis saksa keele õpetajana, seejärel asus tööle [[Tartu Ülikooli Raamatukogu|Tartu Ülikooli Raamatukokku]], kus töötab rekataloogimise osakonnas. [[ |
Ta õppis [[Varnja algkool]]is ja [[Alatskivi keskkool]]is ning siirdus seejärel [[Tartu Ülikool]]i saksa keelt ja kirjandust õppima. [[1976]]–[[1979]] töötas ta Laekvere koolis saksa keele õpetajana, seejärel asus tööle [[Tartu Ülikooli Raamatukogu|Tartu Ülikooli Raamatukokku]], kus töötab rekataloogimise osakonnas. [[2001]]. aastal pälvis ta [[Valgetähe V klassi teenetemärk|Valgetähe V klassi teenetemärgi]], [[2003]]. aastal [[Tartu Kultuurkapitali aastapreemia]]. |
||
Ta on alates aastast [[2005]] [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige. |
Ta on alates aastast [[2005]] [[Eesti Kirjanike Liit|Eesti Kirjanike Liidu]] liige. |
||
37. rida: | 37. rida: | ||
[[Kategooria:Eesti tõlkijad]] |
[[Kategooria:Eesti tõlkijad]] |
||
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]] |
[[Kategooria:Eesti kirjanikud]] |
||
[[Kategooria:Valgetähe V klassi teenetemärgi kavalerid]] |
|||
[[Kategooria:Sündinud 1951]] |
[[Kategooria:Sündinud 1951]] |
Redaktsioon: 29. juuli 2012, kell 17:43
Ilmar Vene (sündinud 13. augustil 1951 Kasepää külas) on eesti esseist, tõlkija ja filoloog.
Ta õppis Varnja algkoolis ja Alatskivi keskkoolis ning siirdus seejärel Tartu Ülikooli saksa keelt ja kirjandust õppima. 1976–1979 töötas ta Laekvere koolis saksa keele õpetajana, seejärel asus tööle Tartu Ülikooli Raamatukokku, kus töötab rekataloogimise osakonnas. 2001. aastal pälvis ta Valgetähe V klassi teenetemärgi, 2003. aastal Tartu Kultuurkapitali aastapreemia.
Ta on alates aastast 2005 Eesti Kirjanike Liidu liige.
Ilmar Vene esseistika puudutab ennekõike euroopa kirjanduslugu, aga ka keelefilosoofiat ja kultuuriajalugu laiemalt. Temalt on ilmunud viis raamatut ning tõlkeid saksa ja ladina keelest.
Ta on avaldanud ka luuletusi (Looming 1981/3, 1988/12, 1993/5).
Teosed
- Vahemere tuuled hüperboreas. Järelsõna: Hannes Varblane. Tartu: Ilmamaa, 1997, 400 lk. Eesti Mõttelugu, nr 16. ISBN 9985821823
- Trotsija: katse mõista Uku Masingut. Tartu: Ilmamaa, 2001, 190 lk. ISBN 9985770218 (köites)
- Pahustumine ehk Uusaja olemus. Tartu: Ilmamaa, 2002, 365 lk. ISBN 9985878299
- Meie klassik: tähendusi Kreutzwaldist [essee]. Tartu: Ilmamaa, 2003, 46 lk. ISBN 998577115X
- Ristiusu mõistatus: jumalinimesest inimjumalani. Tallinn: Patmos, 2009, 202 lk. ISBN 9789985998502
Kirjandus
- Marek Tamm, "Suured/surnud eurooplased" (raamatu "Vahemere tuuled Hüperboreas" arvustus) – Looming 1998, nr 2, lk 308–310
- Priidu Beier, "Montaigne Peipsi ääres" (raamatu "Vahemere tuuled Hüperboreas" arvustus) – Sirp 27. 3. 1998, lk 6
- Eesti kirjanike leksikon, ER, Tallinn 2000, lk 657, artikli autor Janika Kronberg
- Eduard Parhomenko, "Lugude jutustamisest" (raamatu "Pahustumine" arvustus) – Vikerkaar 2002, nr 10, lk 122–123
- Katrin Kaugver, Rein Saukas, "Ilmar Vene 50" – "Tartu Ülikooli Raamatukogu aastaraamat 2001", Tartu 2002, lk 100–101
Välislingid
- Ilmar Vene 50. TÜ Raamatukogu lehel
- "Vahemere tuuled Hüperboreas" tutvustus
- Tartu Kultuurkapital: Ilmar Vene pälvis aastapreemia 2003. aastal
- Jaan Unt, "Ostke see raamat" ("Vahemere tuuled Hüperboreas" arvustus) – Eesti Päevaleht 28. 1. 1998, lk 9
- Rein Veidemann, "Masingu mahutamine Eestisse" (raamatu "Trotsija" arvustus) – Eesti Päevaleht/Arkaadia 27. 4. 2001, lk 19
- Aivar Kull, "Uku Masingu uurimine hoogustub" (raamatu "Trotsija" arvustus) – Tartu Postimees 5. 3. 2002, lk 2; ilmunud ka raamatus: A. Kull, "Kulli pilk", Tartu 2005, lk 410–411
- Toomas Paul, "Pahupidi puu. Ilmar Vene uurib, kust inimesed on võtnud need arusaamad, mis neil iseendast on" – Sirp 9. 8. 2002, lk 3
- Aivar Kull, "Kreutzwald kuulub maailmakirjandusse" (raamatu "Meie klassik" arvustus) – Tartu Postimees 11. 3. 2004, lk 2
- Jaan Lahe, "Sekulariseerumise mõistatus" (raamatu "Ristiusu mõistatus" arvustus) – Sirp 19. 3. 2010, lk 4–5