Korv: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
hakatus
 
pilte
1. rida: 1. rida:
[[Pilt:Korviväljapanek Tartu hansapäevade Jõelinnas, 20. juuli 2012.jpg|pisi|Käsitsi valmistatud korvid Tartu hansapäevade Jõelinnas, juuli 2012.jpg]]
[[Pilt:Korvilaadung kokkupakkimise eel Tartu keskpargis hansapäevadel, 22. juuli 2012.jpg|pisi|Korvilaadung kokkupakkimise eel Tartu keskpargis hansapäevadel, juuli 2012]]
[[Pilt:Mehemõõtu punutud korvpudel korvide taustal Tartu hansapäevade Jõelinnas, 20. juuli 2012.jpg|pisi|Mehemõõtu punutud korvpudel korvide taustal, juuli 2012.]]
'''Korv''' oli algselt [[vits]]test, [[puukoor]]est või muust vastupidavast looduslikust materjalist [[punumine|punutud]] avar [[anum]], mida enamasti kasutati tahkete asjade transpordiks ja hoiustamiseks. Et korvis [[vedelik]]ke hoida, tuli korvi tihendada vettpidava materjaliga, näiteks [[savi]]ga. Tänapäeval nimetatakse korviks ka kunstmaterjalidest anumaid, mille pind ei ole tavaliselt õhu- ja veekindel; levinuim näide on [[plastmass]]ist või [[metall]]ist [[ostukorv]].
'''Korv''' oli algselt [[vits]]test, [[puukoor]]est või muust vastupidavast looduslikust materjalist [[punumine|punutud]] avar [[anum]], mida enamasti kasutati tahkete asjade transpordiks ja hoiustamiseks. Et korvis [[vedelik]]ke hoida, tuli korvi tihendada vettpidava materjaliga, näiteks [[savi]]ga. Tänapäeval nimetatakse korviks ka kunstmaterjalidest anumaid, mille pind ei ole tavaliselt õhu- ja veekindel; levinuim näide on [[plastmass]]ist või [[metall]]ist [[ostukorv]].


Korv võib olla pealt lahtine või [[kaas|kaanega]] suletav, kaas võib omakorda olla korvi külge kinnitatud või eraldiseisev.
Korv võib olla pealt lahtine või [[kaas|kaanega]] suletav, kaas võib omakorda olla korvi külge kinnitatud või eraldiseisev. Leidub ka korvide ja muude anumate vahelisi üleminekuvorme nagu [[korvpudel]].


Anumatena kasutati korve paljudes kultuurides mitmesuguseks otstarbeks, näiteks [[kartulivõtt|kartulivõtul]] [[kartul]]ite kogumiseks ja [[kalapüük|kalapüügil]] [[kala]]de hoidmiseks - madalas vees hoitud korvis püsisid püütud kalad elus.
Anumatena kasutati korve paljudes kultuurides mitmesuguseks otstarbeks, näiteks [[kartulivõtt|kartulivõtul]] [[kartul]]ite kogumiseks ja [[kalapüük|kalapüügil]] [[kala]]de hoidmiseks - madalas vees hoitud korvis püsisid püütud kalad elus.


Uuemal ajal nimetatakse korvideks [[analoogia]] põhjal ka muid esemeid, näiteks on korv [[korvpall]]is [[Korvpallirõngas|rõngas]]t ja lühikesest rõngakujulisest võrgust koosnev sihtmärk, millest tuleb läbi visata pall. [[Mootorratas]]te puhul kõneldakse [[külgkorv]]ist, milles istub [[kaassõitja]].
Uuemal ajal nimetatakse korvideks [[analoogia]] põhjal ka muid esemeid, näiteks on korv [[korvpall]]is [[Korvpallirõngas|rõngas]]t ja lühikesest rõngakujulisest võrgust koosnev sihtmärk, millest tuleb läbi visata pall. [[Mootorratas]]te puhul kõneldakse [[külgkorv]]ist, milles istub [[kaassõitja]]. Kuigi [[pesukorv]]idena pruugitakse tänini sageli punutud mööbliesemeid, mille seintest läbi pääsev õhk ei lase [[pesu]]l kopitama minna, ei pruugi neil siiski traditsiooniliste korvidega enam materjalilt ega kujult kuigi palju ühist olla.

Redaktsioon: 24. juuli 2012, kell 16:08

Käsitsi valmistatud korvid Tartu hansapäevade Jõelinnas, juuli 2012.jpg
Korvilaadung kokkupakkimise eel Tartu keskpargis hansapäevadel, juuli 2012
Mehemõõtu punutud korvpudel korvide taustal, juuli 2012.

Korv oli algselt vitstest, puukoorest või muust vastupidavast looduslikust materjalist punutud avar anum, mida enamasti kasutati tahkete asjade transpordiks ja hoiustamiseks. Et korvis vedelikke hoida, tuli korvi tihendada vettpidava materjaliga, näiteks saviga. Tänapäeval nimetatakse korviks ka kunstmaterjalidest anumaid, mille pind ei ole tavaliselt õhu- ja veekindel; levinuim näide on plastmassist või metallist ostukorv.

Korv võib olla pealt lahtine või kaanega suletav, kaas võib omakorda olla korvi külge kinnitatud või eraldiseisev. Leidub ka korvide ja muude anumate vahelisi üleminekuvorme nagu korvpudel.

Anumatena kasutati korve paljudes kultuurides mitmesuguseks otstarbeks, näiteks kartulivõtul kartulite kogumiseks ja kalapüügil kalade hoidmiseks - madalas vees hoitud korvis püsisid püütud kalad elus.

Uuemal ajal nimetatakse korvideks analoogia põhjal ka muid esemeid, näiteks on korv korvpallis rõngast ja lühikesest rõngakujulisest võrgust koosnev sihtmärk, millest tuleb läbi visata pall. Mootorrataste puhul kõneldakse külgkorvist, milles istub kaassõitja. Kuigi pesukorvidena pruugitakse tänini sageli punutud mööbliesemeid, mille seintest läbi pääsev õhk ei lase pesul kopitama minna, ei pruugi neil siiski traditsiooniliste korvidega enam materjalilt ega kujult kuigi palju ühist olla.