Stefan Batory: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 24. juuli 2012, kell 14:50

Stefan Bátory, Stefan Bathory või Stephan Batory (ungaripäraselt István Báthory; 27. september 1533 Somlyo – 12. detsember 1586 Grodno) oli 1571–1576 Transilvaania vürst ja alates 1576 kuni surmani Poola (Rzeczpospolita) kuningas.

Tema isa Stefan VIII Bathory oli Ungari aadlik, kes oli Transilvaania vojevood alates 1529 kuni oma surmani 1534.

Stefan Batory sai tuntuks oskusliku diplomaadina. Ta kaitses Ungari kuninga János Zsigmondi õigust troonile. Sellega tõmbas ta enda peale keiser Maximilian II viha, kes János Zsigmondit kukutada püüdis, ja Maximilian hoidis Stefanit kaks aastat vangis.

1570 kukutas Maximilian János Zsigmondi ja määras ta Transilvaania vojevoodiks. János Zsigmond suri järgmisel aastal pärijateta, kuid määras enne surma oma järeltulijaks oma laekuri Gáspár Bekesi. Transilvaania aadlikele see eriti ei meeldinud ja nad valisid uueks vojevoodiks Stefan Batory. See põhjustas Bekesi ja Batory vahel kodusõja, kus Bekes lüüa sai ja põgenes Viini, kus sõlmis endise vaenlase Maximilianiga Batory vastu liidu.

1572 suri Poola kuningas Sigismund II August, kelle pärija oli Jagelloonide dünastia viimane liige, Sigismund Augusti õde Anna Jagiellonka. Poola kuningaks valiti Prantsusmaa kroonprints Henri. Henri ja Anna pidid abielluma, kuid Henri ei tahtnud endast 18 aastat vanemat naist ega abiellunud temaga. Mais 1574 suri Henri vend Charles IX ja Henri sai kuningaks, mispeale ta põgenes Poolast Prantsusmaale ja jättis trooni vabaks.

Kõigepealt püüdis Poola seim 12. detsembril 1575 uueks kuningaks valida Maximilian II-t, kuid šlahta ähvardas ülestõusuga, kui vägeva naaberriigi kuningas Poola kuningaks valitakse. Sellepärast valiti uueks Poola kuningaks Stefan Batory, kes oli Annast 10 aastat noorem. Nad abiellusid 1. mail 1576, kuid sellest abielust ei sündinud lapsi, sest Anna oli juba sellest east väljas.

Uueks Transilvaania vojevoodiks valiti Stefan Batory 3 aastat vanem vend Kristóf. Gáspár Bekes alustas tema vastu kohe ülestõusu, kuid sai taas lüüa. Hiljem teenis Bekes ustavalt Stefan Batoryt, kuni 1580 Grodnos suri. Temalgi polnud pärijaid.

Stefan võitles Poola trooni pärast keiser Maximilian II-ga ja kindlustas kuningatiitli alles pärast viimase surma 12. oktoobril 1576. Ta oli edukas sõjamees ja sundis venelased Liivimaalt taanduma. Jam Zapolski vaherahuga sai Stefan enda kätte kogu Vana-Liivimaa lõunaosa, millest hiljem kujunes Liivimaa kubermang.

Isiklikku

Stefan Batory õetütar oli krahvinna Erzsébet Báthory (1560–1614) ehk Verine Krahvinna.

Kirjandus

Lengnich, Gottfried (1724). Geschichte der Preußischen Lande (t. 3)/ Königlich Polnischen Antheils, Seit dem Ableben Sigismundi Augusti Bis auf den Todt Königes Stephani. Danzig: Gedruckt bey E. E. Raths und des Gymnasii Buchdrucker seel. Johann Daniel Stollens nachgelassenen Wittwe. Durch Thomas Johann Schreiber, Factor. Lk lk. 195-. {{cite book}}: tundmatu tühi parameeter: |coauthors= (juhend)

Eelnev János II Zapolya	Transilvaania vürst 1571–1576	Järgnev Christofer Bathory
Eelnev Henryk Walezy	Poola kuningas 1576–1586	Järgnev Zygmunt III Waza

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
-[[Pilt:King Stefan Batory.jpg|thumb|Stefan Bátory. [[Martin Kober]]i maal ([[1583]]).]]
+[[Pilt:King Stefan Batory.jpg|pisi|Stefan Bátory. [[Martin Kober]]i maal (1583)]]
 '''Stefan Bátory''', '''Stefan Bathory''' või '''Stephan Batory''' ([[ungari keel|ungaripäraselt]] ''István Báthory''; [[27. september]] [[1533]] [[Şimleu Silvaniei|Somlyo]] – [[12. detsember]] [[1586]] [[Grodno]]) oli [[1571]]–[[1576]] [[Transilvaania]] vürst ja alates 1576 kuni surmani [[Poola]] ([[Rzeczpospolita]]) kuningas.
-Tema isa, [[Stefan VIII Bathory]], oli [[Ungari]] aadlik, kes oli Transilvaania [[vojevood]] alates [[1529]] kuni oma surmani [[1534]].
+Tema isa [[Stefan VIII Bathory]] oli [[Ungari]] aadlik, kes oli Transilvaania [[vojevood]] alates [[1529]] kuni oma surmani [[1534]].
-Stefan Batory sai tuntuks oskusliku diplomaadina. Ta kaitses [[Ungari kuningas|Ungari kuninga]] [[János Zsigmond]]i õigust troonile. Sellega tõmbas ta enda peale keiser [[Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian II]] viha, kes János Zsigmondit kukuktada püüdis, ja Maximilian hoidis Stefanit kaks aastat vangis.
+Stefan Batory sai tuntuks oskusliku [[diplomaat|diplomaadina]]. Ta kaitses [[Ungari kuningas|Ungari kuninga]] [[János Zsigmond]]i õigust troonile. Sellega tõmbas ta enda peale keiser [[Maximilian II (Saksa-Rooma keiser)|Maximilian II]] viha, kes János Zsigmondit kukutada püüdis, ja Maximilian hoidis Stefanit kaks aastat vangis.
-[[1570]] kukutas Maximilian János Zsigmondi ja määras ta Transilvaania vojevoodiks. János Zsigmond suri järgmisel aastal pärijateta, kuid määras enne surma oma järeltulijaks oma laekuri [[Gáspár Bekes]]i. Transilvaania aadlikele see eriti ei meeldinud ja nad valisid uueks vojevoodiks Stefan Batory. See põhjustas Bekesi ja Batory vahel kodusõja, kus Bekes lüüa sai ja põgenes [[Viin]]i, kus sõlmis endise vaenlase Maximilianiga Batory vastu liidu.
+[[1570]] kukutas Maximilian János Zsigmondi ja määras ta [[Transilvaania vojevood]]iks. János Zsigmond suri järgmisel aastal pärijateta, kuid määras enne surma oma järeltulijaks oma laekuri [[Gáspár Bekes]]i. Transilvaania aadlikele see eriti ei meeldinud ja nad valisid uueks vojevoodiks Stefan Batory. See põhjustas Bekesi ja Batory vahel kodusõja, kus Bekes lüüa sai ja põgenes [[Viin]]i, kus sõlmis endise vaenlase Maximilianiga Batory vastu liidu.
-[[1572]] suri [[Poola kuningas]] [[Sigismund II August]], kelle pärija oli [[Jagelloonid]]e dünastia viimane liige, Sigismund Augusti õde [[Anna Jagiellonka]]. Poola kuningaks valiti [[Prantsusmaa]] kroonprints [[Henri III|Henri]]. Henri ja Anna pidid abielluma, kuid Henri ei tahtnud endast 18 aastat vanemat naist ega abiellunud temaga. Mais [[1574]] suri Henri vend [[Charles IX]] ja Henri sai kuningaks, mispeale ta põgenes [[Poola]]st Prantsusmaale ja jättis trooni vabaks.
+[[1572]] suri [[Poola kuningas]] [[Sigismund II August]], kelle pärija oli [[Jagelloonid]]e dünastia viimane liige, Sigismund Augusti õde [[Anna Jagiellonka]]. Poola kuningaks valiti [[Prantsusmaa]] kroonprints [[Henri III|Henri]]. Henri ja Anna pidid abielluma, kuid Henri ei tahtnud endast 18 aastat vanemat naist ega abiellunud temaga. Mais [[1574]] suri Henri vend [[Charles IX]] ja Henri sai kuningaks, mispeale ta põgenes Poolast Prantsusmaale ja jättis trooni vabaks.
-Kõigepealt püüdis Poola [[seim]] [[12. detsember|12. detsembril]] [[1575]] uueks kuningaks valida Maximilian II-t, kuid [[šlahta]] ähvardas ülestõusuga, kui vägeva naaberriigi kuningas Poola kuningaks valitakse. Sellepärast valiti uueks Poola kuningaks Stefan Batory, kes oli Annast 10 aastat noorem. Nad abiellusid [[1. mai]]l [[1576]], kuid sellest abielust ei sündinud lapsi, sest Anna oli juba sellest east väljas.
+Kõigepealt püüdis Poola [[Seim (Poola)|seim]] [[12. detsember|12. detsembril]] [[1575]] uueks kuningaks valida Maximilian II-t, kuid [[šlahta]] ähvardas ülestõusuga, kui vägeva naaberriigi kuningas Poola kuningaks valitakse. Sellepärast valiti uueks Poola kuningaks Stefan Batory, kes oli Annast 10 aastat noorem. Nad abiellusid [[1. mai]]l [[1576]], kuid sellest abielust ei sündinud lapsi, sest Anna oli juba sellest east väljas.
-Uueks Transilvaania vojevoodiks valiti Stefan Batory 3 aastat vanem vend Kristóf. Gáspár Bekes alustas tema vastu kohe ülestõusu, kuid sai taas lüüa. Hiljem teenis Bekes ustavalt Stefan Batoryt, kuni [[1580]] [[Grodno]]s suri. Ka temal polnud pärijaid.
+Uueks Transilvaania vojevoodiks valiti Stefan Batory 3 aastat vanem vend Kristóf. Gáspár Bekes alustas tema vastu kohe ülestõusu, kuid sai taas lüüa. Hiljem teenis Bekes ustavalt Stefan Batoryt, kuni [[1580]] [[Grodno]]s suri. Temalgi polnud pärijaid.
 Stefan võitles Poola trooni pärast keiser Maximilian II-ga ja kindlustas kuningatiitli alles pärast viimase surma [[12. oktoober|12. oktoobril]] 1576. Ta oli edukas sõjamees ja sundis venelased [[Liivimaa]]lt taanduma. [[Jam Zapolski vaherahu]]ga sai Stefan enda kätte kogu Vana-Liivimaa lõunaosa, millest hiljem kujunes [[Liivimaa kubermang]].
 ==Isiklikku==
 Stefan Batory õetütar oli krahvinna [[Erzsébet Báthory]] (1560–1614) ehk Verine Krahvinna.