Chlodovech I

Chlodowech I ehk Chlodovech I või Chlodwig I, ka Clovis I (kaasaegses prantsuse keeles Louis ja saksa keeles Ludwig; 466 – 27. november 511 Pariis) oli frankide kuningas 481–511 ja Frangi impeeriumi rajaja. Ta oli Childerich I poeg.

Chlodowechi valitsusaja algul asusid frangid Reini ülemjooksu aladel, põhiliselt tänapäeva Belgias. Nad olid varemalt olnud suhteliselt vähetähtis germaani hõim ning roomlaste föderaatidena pidanud taluma teiste germaanlaste ja hunnide ränki rüüsteretki. Kuid Chlodowech osutus vägagi osavaks poliitikuks. Ta suutis endale leida õiged liitlased ning tänu ladina keele oskusele ja hilisemale üleminekule roomakatoliku usku sõlmida tihedad suhted ka Itaalia eliidi ning katoliku kirikuga.

486. aastal alistas Chlodowech liitlaste abiga Põhja-Gallias asunud Rooma väepealiku Syagriuse ning allutas nii oma võimule enamiku Loire'i jõest põhja poole jäävatest aladest. Seejärel sõlmis ta liidu idagootide kuninga Theoderich Suurega, abielludes tema õe Audofledaga. 491 alistas Chlodowech osa tüüringlaste hõimudest oma riigi idapiiril ning järgnevalt alistas ka alemannid. Seejärel abiellus ta burgundide printsessi Clotildega, kes olevat teda mõjutanud katoliku usku astuma.

Tavaliselt märgitakse Chlodowechi ristimise aastaks 496, kuid see on vaieldav. On võimalik, et Chlodowech oli kristlane juba varem, kuuludes, nagu enamik toonastest germaanlastest, ariaanlaste hulka, samas pole ka võimatu, et ristimine leidis aset alles 6. sajandi esimesel kümnendil. Milline oli Chlodowechi varasem uskkondlik kuuluvus, pole seega teada. Ilmselt oli suur osa franke toona veel paganad, kuid vähemalt nende ülikkond ei austanud arvatavasti mitte enam germaani muinasjumalusi, vaid hoopis Vana-Rooma jumalaid.

Chlodowechi katse allutada burgunde kukkus 500. aastal läbi, kuid järgnevalt purustas ta Lõuna-Gallias läänegoodid, kes suundusid Ibeeriasse. Chlodovech liitis aga oma riigiga enamiku Akvitaaniast. 509. aasta paiku tegi Chlodowech Pariisist oma pealinna ning umbes samal ajal jagas ta riigi Frangi allkuningate vahel. Hakkasid kujunema Frangi riigi ajaloolis-territoriaalsed üksused (Austraasia, Neustria jt). Chlodowech korraldas ka kirikureformi, kutsudes kokku Esimese Orleansi kirikukogu. Seal määras ta kindlaks Frangi riigikiriku olemuse, mis pidi ennekõike olema kuningat toetav.

511. aastal Chlodowech suri ning tema riik jagunes nelja poja vahel. Hiljem liitis üks neist, Chlothar I, Frangi riigi taas ühtseks tervikuks.

Chlodowechi loetakse sageli esimeseks Prantsusmaa kuningaks, kuigi reaalselt polnud tal hilisemate prantslastega kuigipalju ühist: ta oli germaanlane ning valitses franke ja ladinakeelseid galle, kelle segunemisel alles sajandite jooksul kujunesid prantslased.

Kirjandus

• Felix Dahn, “Chlodovech” (romaan rahvasterändamise ajast). Saksa keelest tõlkinud Uno Liivaku. Monokkel, Tallinn 2005

Eelnev: Childerich I	Frankide kuningas 481–511	Järgnev: Chlothar I (Soissons'is)
		Järgnev: Childebert I (Pariisis)
		Järgnev: Chlodomer (Orleans'is)
		Järgnev: Theuderich I (Reimsis)