Stabiilne isotoop: erinevus redaktsioonide vahel
P r2.7.1) (robot lisas: fa:ایزوتوپ پایدار |
P Robot: lisatud sv:Stabil isotop |
||
20. rida: | 20. rida: | ||
[[it:Isotopo stabile]] |
[[it:Isotopo stabile]] |
||
[[ro:Izotop stabil]] |
[[ro:Izotop stabil]] |
||
[[sv:Stabil isotop]] |
|||
[[ta:நிலைப்பெற்ற ஓரிடத்தான்]] |
[[ta:நிலைப்பெற்ற ஓரிடத்தான்]] |
||
[[th:ไอโซโทปเสถียร]] |
[[th:ไอโซโทปเสถียร]] |
Redaktsioon: 18. juuli 2012, kell 17:52
Stabiilne isotoop on keemilise elemendi püsiv isotoop, mis ei lagune madalama massiarvuga elementideks ega ole radioaktiivne või on nii pika poolestusajaga, et see pole mõõdetav.
Kuigi ühe ja sama elemendi isotoopidel on peaaegu ühesugused keemilised omadused, on eri isotoopide omadustel siiski suured erinevused. Aatomituum koosneb prootonitest ja neutronitest, mida hoiavad koos tugevad tuumajõud. Et prootonid on positiivse elektrilaenguga, tõukuvad nad omavahel. Neutronid, mis on elektrilaenguta, eraldavad mõningati prootoneid üksteisest, vähendades nendevahelist tõukejõudu ja stabiliseerides sellega tuuma. Sellepärast ei saa kaks või rohkem prootonit tuumaks ühinemist (ega tuum stabiilne olla) ilma neutroniteta. Ent kui aatomituumas on liiga palju neutroneid, muutub tuum ebastabiilseks.