Punased khmeerid: erinevus redaktsioonide vahel
P Tühistati kasutaja 213.130.199.157 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Luckas-bot. |
Resümee puudub |
||
1. rida: | 1. rida: | ||
'''Punased khmeerid''' oli [[Kambodža]] valitsev [[poliitiline partei]] aastatel [[1975]]–[[1979]], mida juhtisid [[Pol Pot]], [[Ieng Sary]], [[Son Sen]] ja [[Khieu Samphan]]. |
'''Punased khmeerid''' oli [[Kambodža]] valitsev [[poliitiline partei]] aastatel [[1975]]–[[1979]], mida juhtisid [[Pol Pot]], [[Ieng Sary]], [[Son Sen]] ja [[Khieu Samphan]]. |
||
Pol Poti |
Pol Poti moto oli: "Sind hoida ei too mingit kasu ja sinu hävitamine pole mingi kaotus." Valitsuse juht [[Pol Pot]] viis ühiskonnas ellu radikaalse agraar-kommunistlikku reformi, "linnadeta sotsialismi", kus linnaelanikud sunniti maale elama ning töötama ühismajandites ja teistes sunnitöö projektides. Kaotati raharinglus, kaubandusvõrk ja eraomand, suleti koolid, kaotati perekonna mõiste (seejuures abielluda võis vaid partei loaga). Vanemad kui kuueaastased lapsed võeti vanematelt ära ja suunati tööle. |
||
Punaste khmeeride võimul olemise perioodi Kambodža ajaloos on nimetatud surmaväljade ajastuks, sest tapeti igaüks, kes julges mõne ettevaatamatu märkuse teha. Eriti suurt ohtu nähti senise valitsusega seotud inimestes ning haritlastes, kes hukati vähimagi kahtluse korral. Samuti hävitati etnilisi vietnamlasi, hiinlasi, taisid ja muid rahvusvähemusi, samuti [[kristlus|kristlasi]], [[muslim]]eid ja [[budism|buda munki]]. Poliitilise režiimi ajal tapeti ligi 1,5 miljonit inimest (erinevatel hinnangutel 850 000 kuni 3 miljonit), laias laastus ligi neljandik-viiendik kogu elanikkonnast. Inimesi hukati, neid suri nälga ja hukkus [[sunnitöö]]l. |
Punaste khmeeride võimul olemise perioodi Kambodža ajaloos on nimetatud surmaväljade ajastuks, sest tapeti igaüks, kes julges mõne ettevaatamatu märkuse teha. Eriti suurt ohtu nähti senise valitsusega seotud inimestes ning haritlastes, kes hukati vähimagi kahtluse korral. Samuti hävitati etnilisi vietnamlasi, hiinlasi, taisid ja muid rahvusvähemusi, samuti [[kristlus|kristlasi]], [[muslim]]eid ja [[budism|buda munki]]. Poliitilise režiimi ajal tapeti ligi 1,5 miljonit inimest (erinevatel hinnangutel 850 000 kuni 3 miljonit), laias laastus ligi neljandik-viiendik kogu elanikkonnast. Inimesi hukati, neid suri nälga ja hukkus [[sunnitöö]]l. |
Redaktsioon: 18. juuli 2012, kell 11:03
Punased khmeerid oli Kambodža valitsev poliitiline partei aastatel 1975–1979, mida juhtisid Pol Pot, Ieng Sary, Son Sen ja Khieu Samphan.
Pol Poti moto oli: "Sind hoida ei too mingit kasu ja sinu hävitamine pole mingi kaotus." Valitsuse juht Pol Pot viis ühiskonnas ellu radikaalse agraar-kommunistlikku reformi, "linnadeta sotsialismi", kus linnaelanikud sunniti maale elama ning töötama ühismajandites ja teistes sunnitöö projektides. Kaotati raharinglus, kaubandusvõrk ja eraomand, suleti koolid, kaotati perekonna mõiste (seejuures abielluda võis vaid partei loaga). Vanemad kui kuueaastased lapsed võeti vanematelt ära ja suunati tööle.
Punaste khmeeride võimul olemise perioodi Kambodža ajaloos on nimetatud surmaväljade ajastuks, sest tapeti igaüks, kes julges mõne ettevaatamatu märkuse teha. Eriti suurt ohtu nähti senise valitsusega seotud inimestes ning haritlastes, kes hukati vähimagi kahtluse korral. Samuti hävitati etnilisi vietnamlasi, hiinlasi, taisid ja muid rahvusvähemusi, samuti kristlasi, muslimeid ja buda munki. Poliitilise režiimi ajal tapeti ligi 1,5 miljonit inimest (erinevatel hinnangutel 850 000 kuni 3 miljonit), laias laastus ligi neljandik-viiendik kogu elanikkonnast. Inimesi hukati, neid suri nälga ja hukkus sunnitööl.
Punaste khmeeride ideoloogia muutus aja jooksul. Algselt oli see ortodoksne kommunistlik partei ja Vietnami kommunistide juhtimise all. Partei muutus stalinistlikumaks ja antiintellektuaalseks pärast seda, kui Kambodžasse naasis rühm Prantsusmaal õppinud noori, nende hulgas ka tulevane parteijuht Pol Pot. Pärast 1960. aastat arendasid punased khmeerid oma unikaalseid poliitilisi ideid. Erinevalt enamikest marksistidest leidsid punased khmeerid, et talunik on proletariaat ja töölisklassi õige esindaja. 1970-ndatel tulid ideoloogiasse ka anti-kolonialistlikud ideed Prantsuse Kommunistlikult parteilt, kaugenedes Vietnami kommunistidest.
Nelja-aastase võimuloleku järel kõrvaldas punased khmeerid võimult 1979. aastal sisse tunginud Vietnami Sotsialistlik Vabariik. 1985. aasta paiku panid vietnamlased lääne liitlaste abiga Kambodža-Vietnami piirile maailma pikima miinivälja. 1990-ndatel tegutsesid punased khmeerid kui vastupanuliikumine Lääne-Kambodžas, nende organisatsioonid asusid Tais. Pol Pot suri 15. aprillil 1998 ja siis hääbus ka liikumine.
1979. aastal korraldati Kambodžas välisvaatlejate hinnangul sümboolne kohtuprotsess, millel mõisteti Pol Pot ja tolleaegne välisminister Ieng Sary tagaselja surma. 1990-ndatel anti paljudele punastele khmeeridele kokkuleppega amnestia. Punaste khmeeride kuritegude üle pidi algama 2001. aastal, kuid seda lükati pidevalt edasi. 2006. aastal leppisid Kambodža valitsus ja ÜRO kokku eritribunali moodustamises, et anda kohtu alla ligi kümme endist juhti. 2009. aasta veebruaris algaski kohtuprotsess, kus mõistetakse kohut viie punaste khmeeride juhi üle.
Punaste khmeeride režiimi jälgi säilitab praegu arvukalt memoriaale ja genotsiidimuuseume. Tähtsaim on neist Tuol Slengi genotsiidimuuseum – režiimi ajal vangilaagriks muudetud keskkool, millest liikus läbi ligi 17 000 inimest, kellest enamik hukati. Pealinna Phnom Penhi lähedal asuv Choeung Eki genotsiidikeskus on loodud kohale, kus asuvad punaste khmeeride käe all hukkunute massihauad.
Vaata ka
Kirjandust
- Chanrithy Him "Mõranenud klaas kerkib pinnale. Minu lapsepõlv punaste khmeeride võimu all" (Sinisukk, 2003)
Välislingid
- Marek Laane "Kagu-Aasia suurmõrvar surnud – mis edasi?", Postimees, 6. oktoober 1996
- Heiki Suurkask "Punakhmeerid vaherahu ei tunnista", Postimees, 3. veebruar 1998
- Allan Espenberg "Punaste khmeeride julge elu", Pärnu Postimees, 7. aprill 2006
- Inna-Katrin Hein "Punase khmeeri kunstjalg pannakse näitusele", Postimees, 4. august 2006
- "Kambodžas suri punaste khmeeride üks verisemaid liidreid", Postimees, 21. juuli 2006
- "Kambodžas vahistati endine punakhmeeride asejuht", Postimees, 19. september 2007
- Evelyn Kaldoja "Vanglajuhi protsessil meenuvad punakhmeeride õudsed teod", Postimees, 18. veebruar 2009