Friedrich Suur: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 15. juuli 2012, kell 19:05

Friedrich II ehk Friedrich Suur (saksa keeles Friedrich der Große; 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam) oli Preisimaa kuningas 1740. aastast kuni surmani. Brandenburgi markkrahvina oli tema nimi Friedrich IV.

Friedrich oli Friedrich Wilhelm I ja tema abikaasa Sophie Dorothea neljas laps ja kolmas poeg. Kokku oli tema vanematel 14 last, kellest 4 suri enne 3-aastaseks saamist, sealhulgas kaks vanimat poega. Friedrichi ema isa oli Suurbritannia kuningas George I.

Ta soovis oma isa tahte vastaselt saada arhitektiks. Sanssouci loss Potsdamis ongi osalt tema enda eskiiside järgi ehitatud.

Friedrichit peetakse parimaks näiteks valgustatud monarhist. Ta oli kirjavahetuses Voltaire'i, Immanuel Kanti, Gotthold Ephraim Lessingi, Friedrich Schilleri ja Johann Wolfgang Goethega. 1750 kutsus Friedrich Voltaire'i Preisimaale elama, kuid peagi muutusid nende suhted pingeliseks. Voltaire'i heidutas Friedrichi militarism ja kui Voltaire ründas 1753 ajakirjanduses üht Friedrichi liitlast, saatis Friedrich Voltaire'i Preisimaalt välja. Pärast paranesid nende suhted jälle ning nad olid omavahel peaaegu pool sajandit kirjavahetuses. Paradoks, kuid Friedrich II oli Voltaire kauge sugulane läbi oma vanavanaema Eleonore d'Esmier d'Olbreuse, millest aga Friedrich II aimugi ei olnud.

Friedrich oli religioossetelt vaadetelt liberaal ja ta polnud kuigi sügavalt usklik. Tema ajal kehtis Preisimaal usuvabadus, seda nii katoliiklaste, jesuiitide kui ka juutide suhtes.

Friedrichi ajal kasvas Preisimaa pindala peaaegu kaks korda, seda nii kuninga osava diplomaatia kui ka edukate sõdade tagajärjel. Selles oli tal sageli õnne, sest Seitsmeaastases sõjas (1756–1763) oleks ta peaaegu lüüa saanud, vaid Venemaa uue tsaari Peeter III sümpaatia tema suhtes päästis Friedrichi halvimast. Sõjas võitis ta Austrialt Sileesia ja osales Poola esimeses jagamises 1772.

Friedrichit ei huvitanud naised ja ta elas kogu oma elu tsölibaadis. Isa sundis Friedrichi abielluma Elisabeth Christine von Braunschweig-Wolfenbüttel-Beverniga. Friedrich ei suhelnud oma naisega peaaegu üldse ja pärast isa surma 1740 kolisid nad lahku. Friedrich kinkis oma naisele Schönhauseni lossi, kus too elas, ega külastanud teda kordagi. Nad kohtusid harvemini kui kord aastas, peamiselt suguvõsa kokkutulekutel. Sellest abielust ei sündinud lapsi.

Friedrichile järgnes troonil tema venna August Wilhelmi poeg Friedrich Wilhelm II.

Eelnev Friedrich Wilhelm I	Preisimaa kuningas 1740–1786	Järgnev Friedrich Wilhelm II

@@ 6. rida: / 6. rida: @@
 Ta soovis oma isa tahte vastaselt saada [[arhitekt]]iks. [[Sanssouci loss]] [[Potsdam]]is ongi osalt tema enda eskiiside järgi ehitatud.
-Friedrichit peetakse parimaks näiteks [[valgustatud monarh]]ist. Ta oli kirjavahetuses [[Voltaire]]'i, [[Immanuel Kant]]i, [[Gotthold Ephraim Lessing]]i, [[Friedrich Schiller]]i ja [[Johann Wolfgang Goethe]]ga. [[1750]] kutsus Friedrich Voltaire'i Preisimaale elama, kuid peagi muutusid nende suhted pingeliseks. Voltaire'i heidutas Friedrichi militarism ja kui Voltaire ründas [[1753]] ajakirjanduses üht Friedrichi liitlast, saatis Friedrich Voltaire'i Preisimaalt välja. Pärast paranesid nende suhted jälle ning nad olid omavahel peaaegu pool sajandit kirjavahetuses. Paradoks, kuid Friedrich II oli Voltaire kauge sugulane läbi oma vanavanaema Eleonore d'Esmier d'Olbreuse, millest aga Friedrich II ei aimugi ei olnud.
+Friedrichit peetakse parimaks näiteks [[valgustatud monarh]]ist. Ta oli kirjavahetuses [[Voltaire]]'i, [[Immanuel Kant]]i, [[Gotthold Ephraim Lessing]]i, [[Friedrich Schiller]]i ja [[Johann Wolfgang Goethe]]ga. [[1750]] kutsus Friedrich Voltaire'i Preisimaale elama, kuid peagi muutusid nende suhted pingeliseks. Voltaire'i heidutas Friedrichi militarism ja kui Voltaire ründas [[1753]] ajakirjanduses üht Friedrichi liitlast, saatis Friedrich Voltaire'i Preisimaalt välja. Pärast paranesid nende suhted jälle ning nad olid omavahel peaaegu pool sajandit kirjavahetuses. Paradoks, kuid Friedrich II oli Voltaire kauge sugulane läbi oma vanavanaema Eleonore d'Esmier d'Olbreuse, millest aga Friedrich II aimugi ei olnud.
 Friedrich oli religioossetelt vaadetelt liberaal ja ta polnud kuigi sügavalt usklik. Tema ajal kehtis Preisimaal [[usuvabadus]], seda nii [[katoliiklus|katoliiklaste]], [[jesuiidid|jesuiitide]] kui ka [[juudid|juutide]] suhtes.