Sloveenia

Sloveenia Vabariik
Sloveenia lipp Sloveenia vapp
Riigihümn	Zdravljica
Pealinn	Ljubljana
Pindala	20 273 km²
Riigikeel	sloveeni
Rahvaarv	2 050 200 (2011)
Rahvastikutihedus	Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
Riigikord	parlamentaarne vabariik
President	Danilo Türk
Peaminister	Janez Janša
Iseseisvus	25. juuni 1991
SKT	48,77 mld $ (2017)
SKT elaniku kohta	23 601 $ (2017)
Rahaühik	euro (EUR)
Ajavöönd	Kesk-Euroopa aeg
Tippdomeen	.si
ROK-i kood	SLO
Telefonikood	386

Sloveenia, ametlikult Sloveenia Vabariik (sloveeni keeles Republika Slovenija), on riik Kesk-Euroopa lõunaosas Aadria mere kirderannikul. Maa põhiosa jääb Ida-Alpide piirkonda. Sloveenia piirneb Itaaliaga läänes, Austriaga põhjas, Ungariga kirdes ning Horvaatiaga lõunas ja idas.

Sloveenia on olnud Rooma riigi, Karantaania vürstiriigi, Saksa-Rooma riigi, Austria-Ungari, Sloveenide, Horvaatide ja Serblaste riigi, Jugoslaavia Kuningriigi ja lõpuks Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi osa.

25. juunil 1991 kuulutas Sloveenia välja iseseisvuse, mispeale järgmisel päeval tungisid riiki Jugoslaavia väed. Järgnes 10-päevane sõda, mille käigus langes 18 ja sai haavata 182 Sloveenia võitlejat. Jugoslaavlasi langes 44, haavata sai 146 ning vangi võeti 4944. Lisaks hukkus 12 teiste riikide esindajat, peamiselt ajakirjanikud ja Bulgaaria veoautojuhid. 2. juulil tegi Sloveenia relvarahuettepaneku. Jugoslaavlased keeldusid, kuid 4. juulil see jõustus. Sloveenia lubas Jugoslaavia vägedel taganeda kasarmutesse ja lahkuda Horvaatiasse. 26. oktoobril 1991 lahkusid Sloveeniast viimased Jugoslaavia väed.

Tänase seisuga on Sloveenia majanduselt arenenuim endine sotsialistlik riik (endine Jugoslaavia liiduvabariik).

Sloveenia on 2004. aastast Euroopa Liidu, 1993. aastast Euroopa Nõukogu ja 2004. aastast NATO liige. Jaanuaris 2008 võttis Sloveenia kasutusele Euroopa Liidu ühisraha euro. Jaanuarist juulini 2008 oli Sloveenia Euroopa Liidu eesistujariik.

Riik

Sloveenia on unitaarne parlamentaarne vabariik. Parlament koosneb kahest kojast: alamkotta (Riigikogu ehk Državni zbor) valitakse otse proportsionaalse süsteemi järgi 88 saadikut, kellele lisanduvad ühemandaadilistes ringkondades valitud ungari ja itaalia vähemuse esindajad. Valimiskünniseks on 4%, volitused kestavad normaaloludes neli aastat.

Ülemkoda: Riiginõukogu ehk Državni svet koostatakse omapärasel korporatiivse esindatuse põhimõttel. Sinna kuulub 40 inimest, kes valitakse:

• tööandjate poolt — 4 esindajat
• töövõtjate poolt — 4 esindajat
• talupidajate, kaupmeeste ja vabakutseliste poolt — 4 esindajat
• "mittemajanduslike" tegevusalade poolt — 6 esindajat
• regioonidest — 22 esindajat

Selle koja liikmete volituste pikkus on viis aastat.

Sloveenia President valitakse otse, kuid täita on tal peamiselt vaid esindusroll. Volituste tähtaeg on viis aastat.

Valimised

Enne iseseisvumist

• 1990. aasta Sloveenia parlamendivalimised

---

Pärast iseseisvumist

• 1992. aasta Sloveenia parlamendivalimised
• 1996. aasta Sloveenia parlamendivalimised
• 2000. aasta Sloveenia parlamendivalimised
• 2004. aasta Sloveenia parlamendivalimised
• 2008. aasta Sloveenia parlamendivalimised

Valitsused

• Alojz Peterle valitsus
• Janez Drnovšeki esimene valitsus
• Janez Drnovšeki teine valitsus
• Janez Drnovšeki kolmas valitsus
• Andrej Bajuki valitsus
• Janez Drnovšeki neljas valitsus
• Anton Ropi valitsus
• Janez Janša esimene valitsus
• Janez Janša teine valitsus

Vaata ka

• Sloveenia riigipeade loend
• Sloveeni kirjandus
• Sloveenia Eurovisiooni lauluvõistlusel
• Sloveenia jalgpallikoondis
• PrvaLiga Telekom Slovenije
• Sloveenia meedia
• Sloveenid
• Sloveenia iseseisvussõda
• Sloveenia euromündid

Välislingid

• Slovenia.si. Your gateway to information on Slovenia.
• Government of the Republic of Slovenia
• Turism Sloveenia
• Sloveenia interaktiivne kaart
• Sloveenia riigiportaal
• InfoSlovenia.be