Aritmeetiline jada: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
vormistust
Hardi27 (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Aritmeetiline jada''' ehk '''aritmeetiline progressioon''' on [[jada]], milles iga liikme (v.a esimese liikme) ja sellele eelneva liikme [[vahe]] on konstantne. Seda konstanti nimetatakse '''aritmeetilise jada vaheks'''.
'''Aritmeetiline jada''' ehk '''aritmeetiline progressioon''' on [[jada]], milles iga kahe järjestikuse liikme [[vahe]] on konstantne.

Aritmeetilise jada üldliige avaldub kujul
: <math>a_n = a_0 + n d, \,</math> kus


Aritmeetilise [[jada üldliige]] avaldub kujul
: <math>a_n = a_0 + n d, \,</math>
kus
:<math>a_0</math> on aritmeetilise jada esimene element ehk '''algliige''',
:<math>a_0</math> on aritmeetilise jada esimene element ehk '''algliige''',
:<math>d</math> on aritmeetilise jada vahe ja
:<math>d</math> on '''aritmeetilise jada vahe''' ja
:<math>n</math> = 0,1,2,....
:<math>n</math> = 0,1,2,....



Redaktsioon: 4. juuli 2012, kell 20:37

Aritmeetiline jada ehk aritmeetiline progressioon on jada, milles iga kahe järjestikuse liikme vahe on konstantne.

Aritmeetilise jada üldliige avaldub kujul

kus

on aritmeetilise jada esimene element ehk algliige,
on aritmeetilise jada vahe ja
= 0,1,2,....

Kõik aritmeetilised jadad, kus d ≠ 0, on tõkestamata jadad. Kui d > 0, siis n → ∞ korral → ∞. Kui d < 0, siis n → ∞ korral → –∞.

Näited

Jada (7, 12, 17, 22, ..., 5n + 7, ...) on aritmeetiline jada algliikmega =7 ja vahega d = 5.

Aritmeetilise jada n esimese liikme summa

Aritmeetilise jada n esimese liikme summa avaldub kujul

.

Tõestus

Tõestuseks võib konstrueerida järgmise summa

Asendades viimasesse avaldisse pealiikme valemi saame summa

Võrduse poolte jagamine kahega annabki aritmeetilise jada n esimese liikme summa valemi.

Vaata ka