Saksa ordu kõrgmeister: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 7. rida: | 7. rida: | ||
Esimest Saksa ordu meistrit on nimetatud [[1199]]. aastal, enne seda olid ametis hospidalivennaskonna ülemad. Nimetus kõrgmeister juurdus eelkõige [[Hermann von Salza]] pikal ametiajal ([[1209]]–[[1239]]). [[1525]]. aasta järel, kui kõrgmeister [[Albrecht von Hohenzollern]] ordu peamised valdused [[Preisimaa]]l sekulariseeris, võttis [[Saksa meister]] [[Walter von Cronberg]] enda nimetuseks 'kõrgmeistrikoha administraator', mistõttu aastatel [[1530]]–[[1929]] nimetati ordujuhte kõrg- ja Saksa meistriteks (''Hoch- und Deutschmeister''). |
Esimest Saksa ordu meistrit on nimetatud [[1199]]. aastal, enne seda olid ametis hospidalivennaskonna ülemad. Nimetus kõrgmeister juurdus eelkõige [[Hermann von Salza]] pikal ametiajal ([[1209]]–[[1239]]). [[1525]]. aasta järel, kui kõrgmeister [[Albrecht von Hohenzollern]] ordu peamised valdused [[Preisimaa]]l sekulariseeris, võttis [[Saksa meister]] [[Walter von Cronberg]] enda nimetuseks 'kõrgmeistrikoha administraator', mistõttu aastatel [[1530]]–[[1929]] nimetati ordujuhte kõrg- ja Saksa meistriteks (''Hoch- und Deutschmeister''). |
||
[[1929]]. aastal muutus Saksa ordu sõjalisest rüütliordust puhtalt vaimulikuks. Alates sellest ajast on kõrgmeistri ametnikoht olnud eelkõige kõrgvaimuliku oma, lisaks orduvendadele on ta ka Saksa ordu nunnade kõrgeimaks ülemaks. Kõrgmeistril on abtipühitsus, aga ta omab ka piiskopisaua ja mitrat ning õigust piiskoplikku riietust kanda. Alates [[2010]]. aastast on Saksa ordu kõrgmeistril ka [[ |
[[1929]]. aastal muutus Saksa ordu sõjalisest rüütliordust puhtalt vaimulikuks. Alates sellest ajast on kõrgmeistri ametnikoht olnud eelkõige kõrgvaimuliku oma, lisaks orduvendadele on ta ka Saksa ordu nunnade kõrgeimaks ülemaks. Kõrgmeistril on abtipühitsus, aga ta omab ka piiskopisaua ja mitrat ning õigust piiskoplikku riietust kanda. Alates [[2010]]. aastast on Saksa ordu kõrgmeistril ka [[kindralabt]]i tiitel. |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 28. juuni 2012, kell 14:46
Saksa ordu kõrgmeister (saksa keeles Hochmeister) on Saksa ordu kõrgeim ametnik.
Kõrgmeister on ordu juht, kelle valib generaalkapiitel. Teistes vaimulikes rüütliordudes nimetatakse sellist ametnikku suurmeistriks (magister generalis). Saksa ordu puhul on ladinakeelne nimetus sama, kuid teistes keeltes on juurdunud saksakeelse Hochmeisteri tõlge.
Esimest Saksa ordu meistrit on nimetatud 1199. aastal, enne seda olid ametis hospidalivennaskonna ülemad. Nimetus kõrgmeister juurdus eelkõige Hermann von Salza pikal ametiajal (1209–1239). 1525. aasta järel, kui kõrgmeister Albrecht von Hohenzollern ordu peamised valdused Preisimaal sekulariseeris, võttis Saksa meister Walter von Cronberg enda nimetuseks 'kõrgmeistrikoha administraator', mistõttu aastatel 1530–1929 nimetati ordujuhte kõrg- ja Saksa meistriteks (Hoch- und Deutschmeister).
1929. aastal muutus Saksa ordu sõjalisest rüütliordust puhtalt vaimulikuks. Alates sellest ajast on kõrgmeistri ametnikoht olnud eelkõige kõrgvaimuliku oma, lisaks orduvendadele on ta ka Saksa ordu nunnade kõrgeimaks ülemaks. Kõrgmeistril on abtipühitsus, aga ta omab ka piiskopisaua ja mitrat ning õigust piiskoplikku riietust kanda. Alates 2010. aastast on Saksa ordu kõrgmeistril ka kindralabti tiitel.