Poola Kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel
| 158. rida: | 158. rida: | ||
== 1791–1795 == |
== 1791–1795 == |
||
[[Pilt:Map of the partition of the Kingdom of Poland and the Grand Duchy of Lithuania from 1799.jpg|thumb|Jaotatud Rzeczpospolita pärast 1799. aastat]] |
|||
[[Image:Karte_kongresspolen.png|thumb|Poola jagamine 1815. aasta Viini kongressi järel]] |
|||
== 1815–1831, Kongressi-Poola == |
== 1815–1831, Kongressi-Poola == |
||
Redaktsioon: 27. juuni 2012, kell 21:16
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
| |||||
 Poola Kuningriik, 1025 | |||||
| Riigikeel | poola | ||||
| Riigikirik | Roomakatoliku kirik | ||||
| Pealinn | Gniezno Kraków Varssavi | ||||
| Riigipea | Bolesław I Chrobry (esimene; 1025), Stanisław II (viimane; 1764 – 1795) | ||||
| Pindala | ? | ||||
| Rahvaarv | ? | ||||
| Iseseisvus | 1025 – | ||||
| Rahaühik | Poola zlott Poola mark | ||||
| Riigihümn | |||||
Poola Kuningriik (poola Królestwo Polskie; 1025–1918) oli kuningriik tänapäevase Poola aladel.
Poola vürstiriik 11. sajandil
Mieszko I poeg Bolesław I Chrobry 992 – 1025 saavutas sõdades Saksa-Rooma riigiga (1004–1018) Poola täieliku poliitilise ja kirikliku sõltumatuse ning kroonis enda 1025. aastal kuningaks.
Pikemalt artiklis Piastide dünastia- Kronoloogia
- 1026–1034 - kuningas Bolesław I Chrobry surme järel algasid sõjas Saksa Rahva Püha Rooma Keisririigi, Tšehhi ja Kiievi-Vene suurvürstikiigiga: Kiievi-Vene taasvallutas Must-Vene; Saksa–Rooma keisririik Lausitzi piirkonna ja Masoovia ja Pomereelia said iseseisvateks vürstiriikideks
- 1031 – Kiievi suurvürsti Jaroslav Targa väed vallutasid Must-Vene (Galiitsia), mis oli liidetud Poolaga pärast Bolesław I Chrobry poolt tütremehe Svjatopolki aitamist Kiievi suurvürstiks 1015. aastal
- 1031 – sõjad Saksa–Rooma keisririigi, Tšehhi ja Kiievi-Venega
- 1038 – Masoovia vürstiriik ja Pomereelia vürstiriik eraldusid Poola kuningriigist, Poola tunnistas vasallisõltuvust Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigist
- 1039–1047 – sõjaline liit Kiievi-Venega
- 1047 – liidus Kiievi-Venega alustas Kazimierz I Poola maade taasühendamist. 1047. aastal allutas ta Masoovia ja 1054. aastal Sileesia ning saavutas taas Poola kiriku sõltmatuse Saksa kirikust.
- 1079–1102 – Władysław I Hermani valitsemisajal hakas Poola jagunema osatisriikideks, 1097. aastal jaotas Władysław I Herman riigi poegade vahel
- 1102–1138 – Bolesław III Krzywousty valitsusajal taastati ühine Poola riik
Feodaalne killustatus 12. sajandil
12. sajandil osales katolik Poola Põhjala ristisõdade käigus Visla ääres ja sellest ida pool elavate paganlike kašuubide, vendide jt. alade vallutamises.
- Pikemalt artiklis Põhjala ristisõjad, Vendi ristisõda
Poola jaotamisele pani 1138. aastal aluse Bolesław III testament, millega ta jagas riigi oma 5 poja vahel. Järgneval ajaperioodil süvenes killustatus veelgi ja 13. sajand keskel oli Poolas juba ligi 20 vürstiriiki. Feodaalsuhete arenguga ühiskonnas saavutasid magnaadid üha suurema iseseisvuse, avaldades toetust kord ühele, kord teisele troonipretendendile.
- Kronoloogia
- 1102 – Bolesław III Krzywousty alustas lääneslaavlastest kašuubidega asustatud Pommeri vallutusretki
- 1108 – Bolesław III Krzywousty alustas Magdeburgi piiskop AdelgotI ettepanekul koos Taani kuningas Nielsiga paganlike vendide vastu Vendi ristisõda
- 1109 – Bolesław III Krzywousty võitis sõja Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririigi keisri Heinrich V vastu
- 1119 – Bolesław III Krzywousty vallutas lõplikult Ida-Pommeri, aastatel 1121–1122 ka Lääne-Pommeri
- 1138 – Bolesław III Krzywousty andis välja Bolesław III statuudi, millega juriidiliselt kinnitas riigi jagamise oma poegade vahel, suguvõsa vanim sai suurvürsti tiitli ning riigi pealinnaks määrati Krakow
- 1138 – Bolesław III Krzywousty surm ning kodusõja algus järglaste vahel
.png)
13. sajandi lõpul muutus elu killustatud riigis üha raskemaks, kuid enamikus väikeriikidest valitsesid sellesama Piastide dünastia esindajad. Krakowi katedraalis oli hoiul 1076. aastast pärit kuningakroon. Väikeste vürstiriikide ühendamine osutus väga keeruliseks ülesandeks. Iga vürst tahtis ühendusprotsessi etteotsa astuda. Lõpuks tuli sellega toime Wielkopolska vürst Przemysław II, kes 1295. a. kuningaks krooniti, varsti pärast seda aga tapeti.
Sõjad mongolite ja Saksaga
13. sajandi keskel Kesk-Euroopasse toimunud kolm mongolite kallaletungi (aastail 1241, 1259, 1287)
Brandenburgi margi ja Saksa ordu rünnakud laastasid Poola riiki kuulunud preislaste alasi. 1230. aastal Chełmnomaale asunud Saksa ordu rajas Preisimaal 1234 orduriigi, millest kujunes Poolale tõsine oht; Rooma-katoliku kiriku aga 1243. aastal Kulmi piiskopkonna. Aastetel 1308 - 1309 hõivas orduriik Ida-Pommeri (koos Gdańskiga).
13-14. sajandi vahetusel pidevad vallutused Böömimaa kuningate ja Böömimaa kuningriigi poolt.
- Kronoloogia
- 1146 – Saksa-Rooma keisri Konrad III sõjakäik Poola vastu
- 1157 – Poola nõrgenemise ja kodusõja ajal alustasid saksa feodaalid pealetungi Läänemereäärsetele polaabidele ja läänemereäärsetele slaavlastele. 1157. aastal vallutas Brandeburgi markkrahv Albrecht Karu (saksa Albrecht der Bär) Branibori (saksa Brandenburg). 1170-ndate aastate lõpuks allutati polaabide ja läänemereäärsete slaavlaste territooriumid ning territooriumil moodustus Püha-Rooma keisririigi Brandenburgi mark, mille keskuseks oli Brandenburg.
- 1181 – Lääne-Pommeri tunnistas vasallisõltuvust Saksa-Rooma riigist
- 1223 – Konrad I Masooviast kutsus Läänemereäärsete paganatest preislaste alistamiseks (vt Preisi ristisõda) appi Saksa ordu, kellele eraldas vastuteenena Kulmi (poola Chełmno) piirkonna. Preislaste elualade vallutamise järel moodustas Saksa ordu piirkonnas tugeva Rooma paavsti ja Saksa-Rooma riigi toetust omava riigi. 1237. aastal liitus Saksa ordu Vana-Liivimaal tegutsenud Liivi orduga
- 1240 – Poola territooriumitele, Sileesiasse tungisid I korda Mongolite riigi väed
- 1241 – Poola territooriumile tungisid II korda mongolite väed, Liegnitzi lahing
- 1242–1248 – Saksa ordu väed jätkasid Lääne-Pommeri vallutusi preislaste vastu, pärast nende ülestõusu
- 1259 – Poola territooriumile tungisid III korda mongolite väed ning laastasid maa
- 1283 – Saksa ordu väed allutasid lõplikult preislased
- 1285–1287 – mongoli vägede viimane sõjaretk Poolasse, Sileesiasse
- 1291–1292 – Böömimaa kuningas Václav II vallutas Väike-Poola
- 1294 – Ida-Pommeri liideti Suur-Poolaga
- 1295 – Suur-Poola vürst Przemysł II krooniti Poola kuningaks ning alustas Poola maade koondamist ühise valitsemise alla
- 1296 – Poola kuningas Przemysł II tapeti
- 1300 – Böömimaa kuningas Václav II vallutas Suur-Poola
- 1306 – Władysław I Łokietek sai võimule Väike-Poolas
- 1308 – Brandenburgi markkrahvid vallutasid Gdanski
- 1308–1309 – Saksa ordu hõivas taas Ida-Pommeri
- 1309 – Władysław I Łokietek vallutas Krakowi ja Suu-Poola
14. sajand
Piastide dünastiasse kuulunud Poola kuninga Kazimierz III (1333–1370) valitsemisaja lõpuks suudeti jällegi ühendada Poolamaa ühise kuninga võimu alla ning algas Poola territooriumi laiendamise etapp sõdada ning abielusidemeid kasutades, mille tulemusena 1498. aastaks hõlmas Poola kuningriigi territoorium 1/3 Euroopa maismaast.
1386. aastal abiellus kuninga Lajos I üks naispärijatest Jadwiga Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi suurvürsti Jogailaga, kelle kroonimine ka Poola kuningaks Wladyslaw II-na ja loodud Krevo unioon muutis Poola ja Leedu valitseja personaaluniooni alusel ühise valitsejaga, kuid iseseisvate riikide liiduks.
- Pikemalt artiklis Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriik
- Pikemalt artiklis Jagelloonid
- Kronoloogia
- 1314 – Władysław I Łokietek ühendas Väike-Poolaga Suur-Poola
- 1315–1317 – Poola sõda Brandenburgi markiga
- 1320–1333 Władysław I Łokietek krooniti Poola kuningaks
- 1325 – Poola ja Leedu suurvürstiriik moodustasid sõjalise liidu Saksa ordu vastu
- 1327 – Poola-Saksa ordu sõda (1327–1332) Ida-Pommeri eest
- 1331 – Płowce lahing Poola ja Saksa ordu vägede vahel
- 1340 – Poola kuningas Kazimierz III Suur vallutas Galiitsia vürstiriigi
- 1343 – Kaliszi rahulepingu sõlmimine Poola ja Saksa ordu vahel, millega lõppes Poola-Saksa ordu sõda (1327–1332), lepingu alusel loovutas Kazimierz III Suur Ida-Pommeri, kuid sai Poolale tagasi Kujawy ning hiljem ka Masoovia (1351–1353)
- 1344 – Poola hõivas Sanoczeki ja Przemyśli piirkonna
- 1346 – Kazimierz III Suur kinnitas Visla statuudi, Poola seadusandliku kogu (1346–1347)
- 1349 – Kazimierz III Suur tungis ja hõivas Galiitsia (1349–1352), 1366. aastal ka osa Volõõniamaast, allutades taasmoodustunud Moldaavia vürstiriigi
- 1351 – Masoovia tunnistas läänisõltuvust Poolast
15. sajand
Poola ja Leedu, Vene ja Žemaitija ühine sõjavägi suutis välja tõrjuda Ruteeniast Ungari garnisonid ning laiendada Leedu, Vene ja Žemaitija valdusi Läänemere põhjarannikul ja idasuunal. 1410. aastal asusid Poola ja Leedu, Vene ja Žemaitija ühine sõjavägi vastu senisele võimsamale sõjalisele jõule Ida-Euroopas Saksa ordule, kelle väed purustati Grünwaldi lahingus Poola kuninga Wladyslaw II ja Leedu, Vene ja Žemaitija Suurvürstiriigi suurvürsti Vytautase juhtimisel. Saksa ordu võim Žemaitijas, lõpetati 1422. aastal Melno rahulepinguga.
- Pikemalt artiklis Grünwaldi lahing
Hussiitide sõjad
1419. aastal pärast Böömimaal kuninga Václav IV surma alanud hussiitide sõdu valiti Böömimaa valitsejaks Vytautas, kes valitses kuni surmani 1430. aastal.
- Pikemalt artiklis Hussiitide sõjad
Sõjad Ottomani impeeriumiga
Pärast Ungari kuningas Alberti surma sõjakäigul 1439. aastal Euroopasse tungiva Ottomani impeeriumi vastu kutsuti Wladyslaw III Ungari ja Böömimaa valitsejaks, Władysław III hukkus Varna ristisõja käigus Varna lahingus 10. novembril 1444. aastal, kus Ottomani impeeriumi väed sultan Murad II juhtimisel purustasid Poola ja Ungari armee, mida juhtisid Władysław III ja Hunyadi János.
Sõjad Saksa orduga
1454. aastal alustasid Poola ja Leedu, Vene ja Žemaitija ühine sõjavägi Kolmeteistkümneaastast sõda Saksa orduga, mis lõppes Poolale ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigile eduka I Thorni rahulepinguga, millega Saksa ordu loovutas Poolale poole oma territooriumist (Lääne-Preisimaa) ning Saksa ordu kõrgmeister tunnistas end hiljem 1525. aasta Krakówi lepinguga Poola kuninga vasalliks ja Poola kuningriigi suverääniõigust Preisimaa üle.
- Pikemalt artiklis Preisimaa
Sõda Krimmi khaaniriigiga
1485. aastal alustas kuningas Kazimierz IV sõda Moldovas krimmitatarlaste vastu Poola-Krimmitatari sõda (1485-1501), mis kestis vahelduva eduga 1501. aastani, kuid sõja tulemusena tunnistas Moldova vürst Ştefan cel Mare end Poola kuninga vasalliks.
Sõjad Moskva Suurvürstiriigiga
15–16. sajandil pidas Poola toetusel Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriik Moskva Suurvürstiriigiga sõdu kahe riigi piirialade pärast.
- Pikemalt artiklis Moskva-Leedu sõjad: Moskva-Leedu sõda (1492–1494), Moskva-Leedu sõda (1500–1503), Moskva-Leedu sõda (1507–1508) jne)
16. sajand
- Pikemalt artiklis Rzeczpospolita
- Pikemalt artiklis Põhjamaade seitsmeaastane sõda
- Pikemalt artiklis Liivi sõda
17. sajand
Sõjad Rootsiga
- Pikemalt artiklites Poola-Rootsi sõda (1600–1629) ja Poola-Rootsi sõda, mida võidakse omakorda jagada neljaks eraldi sõjaks;
- Pikemalt artiklites Rootsi-Poola sõda (1600–1611) ja (1600–1611), (1617–1618), (1621–1625), (1626–1629)
- Pikemalt artiklis Teine Põhjasõda (1655–1660), Uputus (Poola), Oliwa rahu
Sõjad Venemaaga
- Pikemalt artiklis Vene-Poola sõda (1654–1667)
- Pikemalt artiklis Vene Suurvürstiriik (1658–1659), Ukraina ajalugu, Vasakkalda-Ukraina ja Paremkalda-Ukraina
18. sajand
- Pikemalt artiklis Põhjasõda
Poola jagamised
- Pikemalt artiklis Poola jagamised
-
I jagamine (1772) -
II jagamine (1793) -
III jagamine (1795) -
Poola jagamised
| Eelnev Poola vürstiriik |
Poola kuningriik 1025–1569 |
Järgnev Rzeczpospolita (ühise valitsejaga Poola kuningriigi ja Leedu, Vene ja Žemaitija suurvürstiriigi ühisriik |
1791–1795
1815–1831, Kongressi-Poola
Peale Neljandat Poola jagamist Viini kongressi tulemusena moodustati 1815 Varssavi Hertsogiriigist Venemaaga reaalunioonis olev Poola Kuningriik (nn. Kongressi-Poola),
Keiser Aleksander I andis välja (15. vkj) (27. novembril 1815 Poola kuningriigi ja selle elanike põhiõigusi määrava konstitutsiooni, mistõttu nimetati Venemaa Keisririigi koosseisus ning keisri asemiku (keiserliku perekonna suurvürsti) poolt valitsetavat Poola osa Kongressi-Poolaks.
Suurvürsti juhtimisel osalesid Poola valitsemises Riiginõukogu ja Haldusnõukogu. Haldusnõukogu oli kuningriigi kõrgeim täidesaatev organ, kellele allusid: sõjaministeerium, justiitsministeerium, siseasjade- ja politseiministeerium, haridus- ning ususajade ministeerium.
Rahvaesinduseks oli valitavad poola aadlike ja linnakodanike poolt valitavad kaheosaline Seadusinõustav seim. Esimene oli Senaatorite ja teine saadikute esindajatele. Senaatorite kotta kuulusid aadlikud, kelle määras eluaegsetena keiser ja Saadikutekoja moodustasid šljahta ning rahvakogude esindajad. Seimil ei olnud seadusandliku initsiatiivi õigust, vaid arutas seaduseprojekte, mille olid esitanud keiser või Riiginõukogu. 1830. aastal aga kuulutati Poola Venemaa Keisririigi osaks, mis oli ka 1831. aasta Poola ülestõusu põhjuseks.
1916–1918, Saksa Poola kuningriik
.svg)
I maailmasõjas okupeerisid Saksa Riik ja Austria-Ungari 1915 Venemaale kuulunud Poola alad ning moodustasid 5. oktoobril 1916 marionetliku Poola Kuningriigi.
 | Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |