Zygmunt III Waza: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 26. juuni 2012, kell 19:10

Zygmunt III Waza (Sigismund III Vasa, 20. juuni 1566 Södermanlandi lään, Gripsholm – 30. aprill 1632 Varssavi) oli Rootsi kuninga Johan III poeg ning valiti Jagelloonide järglasena 1587. aastal Poola kuningaks, isa surma järel 1592. aastal ka Rootsi kuningaks. 1599. aastal jäi ta aga Rootsi troonist ilma, sest oli veendunud katoliiklane ning rootslased olid poolakate ülemvõimu vastu.

Zygmunt oli kahtlemata äärmiselt ambitsioonikas mees ning nii võttis ta endale lisaks Rootsi troonile naasemise plaanile ka kohustuse alistada Venemaa. Ta pidi oma valitsusaja jooksul pidevalt sõdima nii Rootsi kui ka Venemaaga.

Rootsi vastu kulges sõda vahelduva eduga, kuid alates 1621. aastast kaldus sõjaõnn Poola kahjuks, nii et 1629. aastal pidi Poola Altmargi vaherahuga Liivimaa ehk tänapäeva Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti Rootsile andma.

Venemaaga oli asi komplitseeritum. Otsest sõjategevust ei toimunud, küll püüdis Zygmunt saavutada Poola-meelse võimu tekkimist. Et ta oli äge katoliiklane, siis lootis ta ka Venemaa katoliku usku pöörata. Esialgu toetas ta Poola-meelseid Vale-Dmitrisid, nende surma järel tungis aga avalikult sõjaga Venemaale ning pani 1610. aastal Moskvas troonile oma poja Władysławi. Rootsile see muidugi ei meeldinud ja nii tungisid rootslased Novgorodimaale ja okupeerisid selle. Et Poola ja Rootsi hakkasid nüüd omavahel võitlema, said venelased hinge tõmmata ja vallutasid 1613. aastal Moskva tagasi, pannes suurvürstitroonile Mihhail Romanovi. Sõda Poolaga lõppes 1618. aastal, rahulepinguga sai Poola endale mõningaid piiriäärseid alasid.

Zygmunt III püüdis ka kuningavõimu tugevdada, tahtes muuta seda päritavaks, kuid see kava tal ebaõnnestus. Siiski oli ta kokkuvõttes üpris edukas kuningas ning tegelikult ka viimane Poola monarh, kelle ajal oli riik Ida-Euroopa tugevaim.

Sugupuu

Zygmunt III Waza (1566–1632)	Rootsi kuningas Johan III (1537–1592)	Rootsi kuningas Gustav I (1496–1560)	Erik Johansson (Vasa) (u. 1470–1520)
			Cecilia Månsdotter (Eka) (u. 1476–1523)
		Margareta Eriksdotter (Leijonhufvud) (1516–1551)	Erik Abrahamsson (Leijonhufvud) (suri 1520)
			Ebba Eriksdotter (Vasa) (suri 1549)
	Poola ja Leedu printsess Katarina Jagellonica (1526–1583)	Poola kuningas ja Leedu suurvürst Zygmunt I (1467–1548)	Poola kuningas ja Leedu suurvürst Kazimierz IV (1427–1492)
			Austria printsess Elisabeth (1436–1505)
		Milano printsess Bona Sforza (1494–1558)	Milano hertsog Gian Galeazzo Sforza (1469–1494)
			Napoli printsess Isabella (1470–1524)

Välislingid

Väljavõte Eestimaa rüütelkonna genealoogilisest käsiraamatust

Eelnev Stefan Batory	Poola kuningas 1587–1632	Järgnev Władysław IV
Eelnev Johan III	Rootsi kuningas 1592–1599	Järgnev Karl IX

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 [[Pilt:SigmIIIVasa.jpg|thumb|Zygmunt III Waza]]
-'''Zygmunt III Waza''' ('''Sigismund III Vasa''',[[20. juuni]] [[1566]] [[Södermanlandi lään]], [[Gripsholm]] – [[30. aprill]] [[1632]] [[Varssavi]]) oli [[Rootsi]] kuninga [[Johan III]] poeg ning ta valiti [[Jagelloonid]]e järglasena [[1587]] [[Poola]] kuningaks, [[1592]] sai aga isa surma järel ka Rootsi [[Rootsi kuningas|kuningaks]]. [[1599]] kaotas ta aga viimase trooni, sest ta oli veendunud [[katoliiklus|katoliiklane]] ning rootslased olid poolakate ülemvõimu vastu.
+'''Zygmunt III Waza''' ('''Sigismund III Vasa''', [[20. juuni]] [[1566]] [[Södermanlandi lään]], [[Gripsholm]] – [[30. aprill]] [[1632]] [[Varssavi]]) oli [[Rootsi]] kuninga [[Johan III]] poeg ning valiti [[Jagelloonid]]e järglasena [[1587]]. aastal [[Poola]] kuningaks, isa surma järel [[1592]]. aastal ka Rootsi [[Rootsi kuningas|kuningaks]]. [[1599]]. aastal jäi ta aga Rootsi troonist ilma, sest oli veendunud [[katoliiklus|katoliiklane]] ning rootslased olid poolakate ülemvõimu vastu.
-Zygmunt oli kahtlemata äärmiselt ambitsioonikas mees ning nii võttis ta endale lisaks Rootsi troonile taastõusmise plaanile ka kohustuse alistada [[Venemaa]]. Ta pidi oma valitsusaja jooksul sõdima pidevalt nii Rootsi kui ka Venemaaga.
+Zygmunt oli kahtlemata äärmiselt ambitsioonikas mees ning nii võttis ta endale lisaks Rootsi troonile naasemise plaanile ka kohustuse alistada [[Venemaa]]. Ta pidi oma valitsusaja jooksul pidevalt sõdima nii Rootsi kui ka Venemaaga.
-Esimese vastu kulges sõda vahelduva eduga, kuid alates [[1621]] kaldus ülekaal Rootsi kasuks, nii et [[1629]] pidi Poola [[Altmargi vaherahu]]ga [[Liivimaa]] ehk praegused Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti Rootsile andma.
+Rootsi vastu kulges sõda vahelduva eduga, kuid alates [[1621]]. aastast kaldus sõjaõnn Poola kahjuks, nii et [[1629]]. aastal pidi Poola [[Altmargi vaherahu]]ga [[Liivimaa]] ehk tänapäeva Põhja-Läti ja Lõuna-Eesti Rootsile andma.
-Venemaaga oli asi komplitseeritum. Otseselt sõjategevust ei toimunud, küll püüdis Zygmunt saavutada Poola-meelse võimu teket. Et ta oli  fanaatiline katoliiklane, siis lootis ta Venemaa ka katoliku usku pöörata. Esialgu toetas ta Poola-meelseid [[Vale-Dmitri]]sid, nende surma järel tungis aga avalikult sõjaga Venemaale ning pani [[1610]] [[Moskva]]sse troonile oma poja [[Władysław IV|Władysławi]]. Rootsile see muidugi ei meeldinud ja nii tungisid rootslased Novgorodimaale ja okupeerisid selle. Et Poola ja Rootsi hakkasid nüüd omavahel võitlema, said venelased hinge tõmmata ja vallutasid [[1613]] Moskva tagasi, pannes [[suurvürst]]itroonile [[Mihhail I Fjodorovitš|Mihhail Romanov]]i. Sõda Poolaga lõppes [[1618]], rahuga sai Poola endale mõningaid piiriäärseid alasid.
+Venemaaga oli asi komplitseeritum. Otsest sõjategevust ei toimunud, küll püüdis Zygmunt saavutada Poola-meelse võimu tekkimist. Et ta oli äge katoliiklane, siis lootis ta ka Venemaa katoliku usku pöörata. Esialgu toetas ta Poola-meelseid [[Vale-Dmitri]]sid, nende surma järel tungis aga avalikult sõjaga Venemaale ning pani [[1610]]. aastal [[Moskva]]s troonile oma poja [[Władysław IV|Władysławi]]. Rootsile see muidugi ei meeldinud ja nii tungisid rootslased Novgorodimaale ja okupeerisid selle. Et Poola ja Rootsi hakkasid nüüd omavahel võitlema, said venelased hinge tõmmata ja vallutasid [[1613]]. aastal Moskva tagasi, pannes [[suurvürst]]itroonile [[Mihhail I Fjodorovitš|Mihhail Romanov]]i. Sõda Poolaga lõppes [[1618]]. aastal, rahulepinguga sai Poola endale mõningaid piiriäärseid alasid.
 Zygmunt III püüdis ka kuningavõimu tugevdada, tahtes muuta seda päritavaks, kuid see kava tal ebaõnnestus. Siiski oli ta kokkuvõttes üpris edukas kuningas ning tegelikult ka viimane Poola monarh, kelle ajal oli riik Ida-Euroopa tugevaim.