Doubs: erinevus redaktsioonide vahel
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P r2.7.1) (robot lisas: fi:Doubs (joki) |
P r2.7.3) (Robot: lisatud bg:Ду |
||
| 39. rida: | 39. rida: | ||
[[als:Doubs]] |
[[als:Doubs]] |
||
[[bg:Ду]] |
|||
[[ca:Doubs (riu)]] |
[[ca:Doubs (riu)]] |
||
[[cs:Doubs (řeka)]] |
[[cs:Doubs (řeka)]] |
||
Redaktsioon: 25. juuni 2012, kell 21:21
|
See artikkel räägib jõest; departemangu kohta vaata artiklit Doubs' departemang; linna ja valla kohta vaata artiklit Doubs (linn) |
| Doubs | |
|---|---|
 Doubs' jõgi | |
| Lähe | Juura mägedes |
| Suubub | Saône'i |
| Valgla maad | Prantsusmaa, Šveits |
| Valgla pindala | 7710 km² |
| Pikkus | 453 km |
| Langus | 767 m |
| Lang | 1,68 m/km |
| Vooluhulk | 176 m³/s |
Doubs [duu] on jõgi Prantsusmaal ja Šveitsis, Saône'i vasakpoolne lisajõgi.
Doubs' pikkus on 453 km, valgla pindala 7710 km². Jõe allikas asub 937 ja suue 170 m kõrgusel merepinnast, nii et jõe langus on 767 m ja lang 1,68 m/km.
Doubs voolab Prantsusmaa kaguosas ja Šveitsi lääneosas ning moodustab umbes 40 km ulatuses nende piiri.
Jõe lähe on Juura mägedes Franche-Comté piirkonnas. Algul voolab ta põhja, Pontarlieri linnas pöördub kirdesse, läbib Monteau, kulgeb siis Šveitsi Neuchâteli ja Jura kantoni piiril, pöördub seejärel läände, aga Pont-de-Roide'is taas põhja, kuid Montbéliardis edelasse, läbib Baume-les-Dames'i ja departemangu keskuse Besançoni, Dole'i ja Tavaux', ületab siis Burgundia piiri ja suubub vasakult Saône'i. Tavaux's suubub temasse vasakult ainus suur lisajõgi Loue. Saône'i kaudu jõuavad Doubs' veed lõpuks Vahemerre.[1]
Saône on laevatatav Dole'i ja Montbéliardi vahel, kus ta moodustab põhiosa Saône–Reini veeteest.[1]
Suurvesi on talvel detsembrist märtsini, madalvesi juulist septembrini. Keskmine vooluhulk on 176 m³/s, suurim registreeritud vooluhulk (1990) 1400 m³/s, vähim registreeritud vooluhulk 21 m³/s.
1910. aastal toimus suurim teadaolev Doubs' üleujutus, ainult selle vooluhulka ei mõõdetud. Üleujutuse põhjustasid nähtavasti rängad vihmasajud Juura mägedes, millele lisandus temperatuuri tõus, mis põhjustas lume sulamise mägedes. Jõe veetase tõusis Besançonis 18. veebruaril peaaegu 7 meetrit tavalisest tasemest kõrgemale, 20. jaanuaril juba 8,68 m ja 21. jaanuaril rekordilise 9,57 m tavatasemest kõrgemale. Katkes elanikkonna elektri ja majapidamisgaasiga varustamine ning kõik sillad suleti. Põhiosa linnast ujutati üle ja tänavatel sõideti paadiga. Besançonis ei olnud ühtegi inimohvrit, aga väljaspool linna oli vähemalt üks surmajuhtum.
Viited
- ↑ 1,0 1,1 Suur maailma atlas, lk. 56, 58, 59