Dünaamika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P r2.7.2) (Robot: lisatud az:Dinamika |
P r2.7.2) (Robot: lisatud de:Kinetik (Technische Mechanik) |
||
33. rida: | 33. rida: | ||
[[cs:Dynamika]] |
[[cs:Dynamika]] |
||
[[da:Dynamik]] |
[[da:Dynamik]] |
||
[[de:Kinetik (Technische Mechanik)]] |
|||
[[el:Δυναμική]] |
[[el:Δυναμική]] |
||
[[en:Dynamics (mechanics)]] |
[[en:Dynamics (mechanics)]] |
Redaktsioon: 25. juuni 2012, kell 05:33
Siin artiklis räägitakse dünaamikast kui mehaanika osast. Muude tähenduste kohta vaata dünaamika (täpsustus).
See artikkel vajab toimetamist. |
Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastasmõju. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Isaac Newtoni poolt formuleeritud seadust.
Need seadused on:
- Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda.
- Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga.
- Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju.
Inimkeeli oleksid need sõnastatud nii:
- Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad.
- Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga.
- Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.