Dünaamika: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö) P r2.7.1) (robot lisas: si:ගති විද්යාව |
P r2.6.4) (Robot: lisatud ast:Dinámica (mecánica); muudetud ar:ديناميكا (ميكانيكا) |
||
21. rida: | 21. rida: | ||
[[Kategooria:Mehaanika]] |
[[Kategooria:Mehaanika]] |
||
[[ar:ديناميكا ( |
[[ar:ديناميكا (ميكانيكا)]] |
||
[[ast:Dinámica (mecánica)]] |
|||
[[ms:Dinamik]] |
[[ms:Dinamik]] |
||
[[bn:গতিবিদ্যা]] |
[[bn:গতিবিদ্যা]] |
Redaktsioon: 24. juuni 2012, kell 01:13
Siin artiklis räägitakse dünaamikast kui mehaanika osast. Muude tähenduste kohta vaata dünaamika (täpsustus).
See artikkel vajab toimetamist. |
Dünaamika on mehaanika osa, mis uurib kehadevahelist vastasmõju. Klassikalise dünaamika aluseks on kolm Isaac Newtoni poolt formuleeritud seadust.
Need seadused on:
- Iga keha säilitab oma oleku kas paigalseisu või ühtlase sirgjoonelise liikumise kujul seni, kuni temale rakenduvad jõud seda olekut ei muuda.
- Liikumishulga muutus on võrdeline kehale mõjuva jõuga ning toimub samas suunas mõjuva jõuga.
- Jõud esinevad ainult paariti: iga mõjuga kaasneb alati niisama suur, kuid vastassuunaline vastumõju.
Inimkeeli oleksid need sõnastatud nii:
- Iga keha seisab paigal või liigub ühtlaselt sirgjooneliselt kui talle ei mõju teised kehad või kui nende kehade mõjud kompenseeruvad.
- Keha kiirendus on võrdeline talle mõjuva jõuga ning pöördvõrdeline keha massiga.
- Kaks keha mõjutavad teineteist alati jõududega, mis on suuruselt võrdsed ja suunalt vastupidised.