Tuuru–Puise tee: erinevus redaktsioonide vahel

See on hea artikkel. Lisateabe saamiseks klõpsa siia.
Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P viidete linkide parandus
51. rida: 51. rida:
Vastavalt Maanteeameti kaardirakenduse andmetele ühtegi hukkunute või vigastatutega liiklusõnnetust teel teadaolevalt toimunud ei ole.<ref name="Maa-amet" />
Vastavalt Maanteeameti kaardirakenduse andmetele ühtegi hukkunute või vigastatutega liiklusõnnetust teel teadaolevalt toimunud ei ole.<ref name="Maa-amet" />


9. jaanuaril 2005 oli tee vähemalt 200 meetri ulatuses üle ujutatud ja Puise küla eraldatud.<ref>{{Netiviide |URL=http://www.le.ee/?a=uudised&b=3557 |Pealkiri=Sajandi torm uputab Läänemaad |Autor=Tarmo Õuemaa, Kaire Reiljan, Lehte Ilves |Väljaanne=Lääne Elu |Aeg=10.01.2005}}</ref><ref>{{Netiviide |URL=http://www.le.ee/?a=uudised&b=3564 |Pealkiri=Kuidas Läänemaa vallad tormi üle elasid |Autor=Kristel Maasikmets, Lehte Ilves, Kaire Reiljan |Väljaanne=Lääne Elu |Aeg=11.01.2005}}</ref>
9. jaanuaril 2005 oli tee vähemalt 200 meetri ulatuses üle ujutatud ja Puise küla eraldatud.<ref>{{Netiviide |URL=http://www.le.ee/vana/?a=uudised&b=3557 |Pealkiri=Sajandi torm uputab Läänemaad |Autor=Tarmo Õuemaa, Kaire Reiljan, Lehte Ilves |Väljaanne=Lääne Elu |Aeg=10.01.2005}}</ref><ref>{{Netiviide |URL=http://www.le.ee/vana/?a=uudised&b=3564 |Pealkiri=Kuidas Läänemaa vallad tormi üle elasid |Autor=Kristel Maasikmets, Lehte Ilves, Kaire Reiljan |Väljaanne=Lääne Elu |Aeg=11.01.2005}}</ref>


==Viited==
==Viited==

Redaktsioon: 18. juuni 2012, kell 14:35

Tuuru–Puise tee ümbrus kaardil

Tuuru–Puise tee (registreerimisnumber 16112) on pinnatud kruusatee Lääne maakonnas Ridala vallas Puise poolsaarel, üks Eesti kõrvalmaanteedest.

Tee saab alguse Parila–Kiideva tee 8. kilomeetripunkti juurest Tuuru külas, liigub piki Puise poolsaare põhja- ja looderannikut läbi Põgari-Sassi ja lõpeb Puise külas Puise ninal. Seega läbib tee kolme küla.[1]

Tee on 7,8 kilomeetrit pikk.[1]

Teetamm on ümbritsevast alast enamasti kraavidega eraldatud ja kõrgemal. Tee ületab 13 truupi, kuid mitte ühtegi silda.[1]

Bussiliiklus

Tee eraldumine Parila–Kiideva teest (Puise jääb paremale)

Tee äärde jääb 4 ametlikku bussipeatust. Peatused on (Tuuru poolt): Tõnnu, Põgari-Sassi, Kalaspordibaas ja Puise I (Puise rannamägi). Esimesed kaks asuvad Põgari-Sassi, teised kaks Puise küla territooriumil.[1] Puise I bussipeatus on tagasipöördekohaga (väikese raadiusega kruusateering) ja ootekojaga, teised ilma ootekojata. Kõikide kasutusel olevate peatuste asukohta märgivad liiklusmärgid mõlemal pool teed.

Varemnimetatud neljas peatuses peatub Haapsalu–Kiideva–Puise liinibuss.[2]

Varem sõitis liinibuss Puise ninale, kuid viimastel aastatel enam mitte, sest liini lühendati. Puise nina (Puise II) bussipeatust pole ka Maanteeameti andmebaasis, kuigi peatuse liiklusmärk on olemas. Sarnaselt Puise I peatusele on ka Puise II peatuse juures tagasipöördekoht.

Tee algusest kõigest 100 meetri kaugusele (Parila poole) jääb ootekojaga Tuuru bussipeatus.[1]

Teeäärsed alad ja objektid

Põgari palvemaja

Tee ääres on 4 infotahvlit: Põgari palvemaja, Põgari-Sassi rannaniidu ja Puise I bussipeatuse juures ning tee lõpus Puise ninal. Lisaks on Puise ja Põgari-Sassi piiril Puise piirikivi juures käsitsi joonistatud Puise kaart.

Teelt avaneb vaade Topu lahele, Põgari-Sassi rannaniidule (mis on linnurohkemaid alasid Matsalu rahvuspargis), Sassi poolsaarele, samuti Tauksile, Kumarile ja teistele laidudele ning rahudele. Ainult tee esimesed paarsada meetrit ei jää Matsalu rahvuspargi alale.

Suur osa teeäärsest maast on kasutusel karjamaana. Karjatatakse veiseid ja lambaid.

Teest lõunas asub Puise mets, endine puisniitude ala, mida alates 1950. aastatest järjest vähem niidetakse.[3]

Täpselt 1. kilomeetripunkti juures[1] asub Põgari palvemaja, milles pidas Otto Tiefi valitsus viimase istungi.[4]

Palvemaja tagant ja Sassi poolsaarelt paistavad tuuleveskite varemed. Need olid vastavalt Põgari ja Sassi tuulikud. Mõlemast on säilinud kivivare koos puitosade jäänustega.

Kalaspordibaasi bussipeatuse juures asub üks Breti kividest. Kaarli Bretiks kutsuti kivide autorit Albert Kallasmaad. Teised kaks kivi asuvad Parila–Kiideva tee ääres Parila ja Tuuru vahel. Kõigi kolme kivi kõrvale on Kallasvee istutanud puu.

Puise I bussipeatuse juures on Kiideva–Puise matkaraja üks otspunktidest. Matkaraja ääres asuv Lõpre tamm jääb Tuuru–Puise teest linnulennult 800 meetri kaugusele.

Tee 6. kilomeetripunkti lähedal asub hukkunud meremeeste rist. See on 2 meetri kõrgune puidust rist, mille keskel on vasktahvel. Rist on püstitatud Rootsi päritolu laeva hukkumise mälestuseks.[5]

Tee lõpu lähedal asub vaatlustorn, veidi eemal Puise sadam. Vaatlustorni juures läheb maantee üle paarisaja meetri pikkuseks erateeks.

Puise küla piires on tee ääres puidust viidad talukohtadele.

Sündmused

Tee viimane kilomeeter

Vastavalt Maanteeameti kaardirakenduse andmetele ühtegi hukkunute või vigastatutega liiklusõnnetust teel teadaolevalt toimunud ei ole.[1]

9. jaanuaril 2005 oli tee vähemalt 200 meetri ulatuses üle ujutatud ja Puise küla eraldatud.[6][7]

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 Maa-ameti kaardiserver. Maanteeameti kaardirakendus
  2. "Liin nr. 29. Haapsalu–Kiideva–Puise". Go Bus. Vaadatud 09. juuni 2009. {{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |online= (juhend)
  3. "Loodus Puise poolsaare koduleheküljel".
  4. Voldemar Pinn. "Põgari külast ja sellest, mis seal 1944. aasta septembris juhtus".
  5. Hukkunud meremeeste rist EELIS infolehel
  6. Tarmo Õuemaa, Kaire Reiljan, Lehte Ilves (10.01.2005). "Sajandi torm uputab Läänemaad". Lääne Elu.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)
  7. Kristel Maasikmets, Lehte Ilves, Kaire Reiljan (11.01.2005). "Kuidas Läänemaa vallad tormi üle elasid". Lääne Elu.{{netiviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link)

Pildimaterjal

Bussipeatused

Teeäärsed alad ja objektid