Venemaa vapp

Venemaa vapp on Venemaa Föderatsiooni riigivapp. See on praegusel kujul kasutusel alates 6. detsembrist 1993. 2000. aasta föderaalseadus kinnitas selle Venemaa Föderatsiooni riigivapiks.

Vapil on kujutatud punasel taustal kuldset kahepäist kotkast, kes lehvitab tiibu. Kotka rinnal asub väike Moskva vapp, millel on kujutatud Püha Jüri lohet tapmas. Kotkas hoiab vasaku jalaga skeptrit ja parema jalaga riigiõuna. Skeptri otsas on omakorda kahepäine kotkas, mis hoiab parema jalaga riigiõuna ning vasaku jalaga skeptrit ja nii edasi kuni lõpmatuseni. Kotkastel on kolm Peeter I krooni, kujult ühesugused, kuid suuruselt erinevad: kummaski peas üks väiksem ja nende kohal üks suurem. Kroonid on omavahel lindiga ühendatud.

Vapikilbiks on prantsuse ristkülikukujuline kilp, mille alumised nurgad on ümardatud ja alaserval on teravik.

Vapp rikub heraldika reegleid sellega, et ratsanik peaks liikuma vastupidises suunas.

Ajalugu

Pärast Vene NFSV ümbernimetamist Venemaa Föderatsiooniks 25. detsembril 1991 jäi esialgu kasutusele Vene NFSV vapp. 21. aprillil 1992 võeti vastu seadus, millega asendati kiri "РСФСР" (VNFSV) sõnadega "Российская Федерация" (Venemaa Föderatsioon). Seadus jõustus pärast avaldamist "Rossiiskaja Gazetas" 16. mail 1992.

30. novembril 1993 andis Venemaa president Boriss Jeltsin Venemaa ajaloolise sümboolika taastamise eesmärgil ja arvestades, et Vene NFSV vapi sümbolite tähendus on aegunud, välja ukaasi "Venemaa Föderatsiooni riigivapist", mis jõustus 6. detsembril 1993.

25. detsembril 2000 kinnitas Venemaa president Vladimir Putin seaduse Venemaa Föderatsiooni riigivapist, milles täpsustati kotka välimust. Seadus nägi ette võimaluse kasutada vapi keskset figuuri – kotkast koos kõige juurdekuuluvaga – ilma vapikilbita, samuti võimaluse kasutada vappi mustvalgena. Seadus sätestas, et kolm krooni sümboliseerivad nii Venemaa Föderatsiooni kui ka kõigi selle osade, föderatsiooni subjektide, iseseisvust. Skepter ja riigiõun sümboliseerivad riigivõimu ja ühtset riiki.

Ajaloolised vapid

Tsaari-Venemaa vapp

Venemaa vapp nägi juba palju sajandeid tagasi põhilise ülesehituse poolest samasugune kui tänapäeva vapp.

Ivan IV Julma ajal sai ratsanik endale pähe krooni. 1562 määras ta kindlaks, et väike kilp ratsanikuga asub kotka rinnal ja et Püha Jüri ratsutab ükssarvikul. Niisugustele tingimustele vastas nii Ivan IV, Boriss Godunovi, Vale-Dmitri II, Mihhail Fjodorovitši kui Aleksei Mihhailovitši pitsat.

Ivan IV poja Fjodor I ajal lisati kotka kahe pea vahele õigeusu rist.

Vale-Dmitri I ajal kujutati kotkast esimest korda kolme krooniga ja ratsanik keerati heraldika mõttes õigesse suunda, kuid pärast tema kukutamist need muudatused tühistati. Kolmanda krooni lisas Mihhail Fjodorovitš 1625. ja uuesti tema poeg Aleksei Mihhailovitš 1645.

27. märtsil 1654 ilmusid Bogdan Hmelnitskile saadetud kirjas kotka jalgadesse esimest korda skepter ja riigiõun. 1667 ilmusid skepter ja riigiõun juba Aleksei Mihhailovitši pitsatile. 4. juunil 1667 andis Aleksei Mihhailovitš esimest korda kolme krooni ametliku tähenduse, sidudes need Kaasani, Astrahani ja Siberi riigiga, mis kõik Venemaale kuulusid. 14. detsembril 1667 andis ta välja läbi ajaloo esimese ukaasi Venemaa vapi kohta. 1672. aastal määrati esimest korda kindlaks, et kotka rinnal asub Moskva vapp, ehkki väikese vapi kirjelduse põhjal oli see juba varemgi selge.

Vapikilbi värvi enne Peeter I aega kindlaks ei määratud. Tavaliselt oli vapikilp kollane, ehkki tuli ette ka musta ja halli.

Vanad vapid

• 
  Venemaa keisririigi suur vapp (alates 1882. aastast) Presented drawing of Artist Igor Barbe, 2006, "Greater Coat of Arms of the Russian Empire" 1882-1917
• 
  Venemaa vapp 1882–1917
• 
  Venemaa vapp koos keisririigi osade vappidega (alates 1906. aastast)
• 
  Vene NFSV vapp (1917–1991)

Vaata ka

• Venemaa Vabariigi vapp
• NSV Liidu vapp
• Vene NFSV vapp