Avalik hüvis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
sün ja ebasoovitatav vorm |
vastandmõiste |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Avalik hüvis''' ehk '''üldkasutatav hüvis''' (ka '''ühiskondlik kaup''', '''avalik kaup''', '''ühiskaup''', '''sotsiaalkaup''', ebasoovitatav: ''avalik hüve''<ref name="Majandusleksikon"/>) on [[hüvis]], mille tarbimine on konkurentsitu ja välistamatu. |
'''Avalik hüvis''' ehk '''üldkasutatav hüvis''' (ka '''ühiskondlik kaup''', '''avalik kaup''', '''ühiskaup''', '''sotsiaalkaup''', ebasoovitatav: ''avalik hüve''<ref name="Majandusleksikon"/>) on [[hüvis]], mille tarbimine on konkurentsitu ja välistamatu. |
||
Avalikule kaubale vastandub [[erakaup]]. |
|||
==Omadused== |
==Omadused== |
||
| 17. rida: | 19. rida: | ||
== Vaata ka == |
== Vaata ka == |
||
*[[Erakaup]] |
|||
*[[Ühisomand]] |
*[[Ühisomand]] |
||
*[[Ühisvara]] |
*[[Ühisvara]] |
||
Redaktsioon: 13. juuni 2012, kell 17:02
Avalik hüvis ehk üldkasutatav hüvis (ka ühiskondlik kaup, avalik kaup, ühiskaup, sotsiaalkaup, ebasoovitatav: avalik hüve[1]) on hüvis, mille tarbimine on konkurentsitu ja välistamatu.
Avalikule kaubale vastandub erakaup.
Omadused
- Avaliku hüvise pakkumine olemasolevas koguses täiendavale tarbijale ei too kaasa lisakulusid ei avaliku hüvise pakkujale ega ka avaliku hüvise teistele tarbijatele.
- Avaliku hüvise tarbimine ühe isiku poolt ei vähenda teistele isikutele tarbimiseks jäävat avaliku hüvise kogust.
- Tarbimiseks olev avaliku hüvise kogus on kõigi isikute jaoks sama.
- Täiendavate tarbijate lisandumine ei pruugi tekitada vajadust täiendava hüviseühiku tootmiseks.
- Avaliku hüvise tarbimisest ei saa kedagi välja lülitada või on see liiga kulukas.
- Avaliku hüvise olemasolul on seda võimalik kasutada ka neil, kes seda pole rahastanud (ei ole võimalik tarbimist välistada).
Näited
- seadusandlus
- riigikaitse
- välisteenistus
- puhas õhk
- majakas
Vaata ka
Viited
- ↑ U. Mereste, 2003. Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide I (A–M).