Betoon

USA betoonitöölised

Korrodeerunud betoonist piketipost Vasalemma-Keila raudteelõigul.

Betoon (prantsuse keeles béton < ladina keeles bitumen 'maapigi') on tehislik kivimaterjal, üks põhilisi ehitusmaterjale.

Betoon koosneb sideainest (tsement, lubi vms) ja täitematerjalist (liiv, kruus, killustik), harilikult ka veest ja mõnikord erilistest lisanditest . Betooni saadakse betoonisegu vormimise ja kivistuda laskmise teel .

Betoon, mille sideaineks on tsement, saavutab tavatingimustes 28 päevaga oma tugevusklassile vastava kõvaduse.

Eristatakse anorgaanilist betooni (tsementbetoon, kipsbetoon, silikaatbetoon, kuumuskindel betoon) ja orgaanilise sideainega betooni (asfaltbetoon, polümeerbetoon).

Betoon võimaldab valada väga keerulise kujuga ehitusdetaile või terveid ehitisi.

Raudbetooni puhul on tugevduseks lisatud sarrused või armatuurvõrk.

Tiheduse järgi jaotatakse betoonid järgmiselt:

• raskebetoon kuivtihedusega üle 2600 kg/m³
• normaalbetoon kuivtihedusega 2000–2600 kg/m³
• kergbetoon kuivtihedusega alla 2000 kg/m³.

Teine jaotus, samuti tiheduse põhjal:

• üliraske betoon (üle 2500 kg/m³)
• raskbetoon (1800–2500 kg/m³)
• kergbetoon (500–1800 kg/m³)
• ülikergbetoon (alla 500 kg/m³).

Betooni tähtsaim omadus on tugevus, mis võib olla väga erineva suurusega ja sõltub peamiselt tihedusest. Betooni tugevust iseloomustab tema mark, mis määrab ärabetooni survetugevuse ja tõmbetugevuse telgtõmbe või painde korral.

Vaata ka

• Aasta betoonehitis
• Ameerika Betooniinstituut
• Eesti Betooniühing
• Koorikbetoon

Välislingid

• Eesti Betooniühing
• "Bakterid parandavad betooni" ERR Teadus, 3. september 2010