Savi: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (Robot: lisatud ka:თიხა
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{See artikkel|räägib materjalist; ettevõtte kohta vaata artiklit [[Savi (ettevõte)]]}}
{{See artikkel|räägib materjalist; ettevõtte kohta vaata artiklit [[Savi (ettevõte)]]}}
[[Image:Clay-ss-2005.jpg|thumb|[[Kvaternaar]]i vältel moodustunud savilasund [[Arumetsa karjäär]]is.]]
[[Pilt:Clay-ss-2005.jpg|pisi|[[Kvaternaar]]i savilasund [[Arumetsa karjäär]]is]]

'''Savi''' on valdavalt [[savimineraal]]idest koosnev [[sete]].
'''Savi''' on valdavalt [[savimineraal]]idest koosnev [[sete]].


Savi on [[purdsete]], mille [[terasuurus]] on väiksem kui [[Aleuriit|aleuriidil]]. Terasuuruse piiriks savi ja aleuriidi vahel on 2 [[Mikromeeter|μm]].
Savi on [[purdsete]], mille [[terasuurus]] on väiksem kui [[Aleuriit|aleuriidil]]. Terasuuruse piiriks savi ja aleuriidi vahel on 2 μm.


Savi koosneb savimineraalidest, milleks on peamiselt [[illiit]], [[smektiit]] ja [[kaoliniit]]. Savimineraalid tekivad peamiselt [[päevakivi]]de [[Murenemine|murenemise]] tulemusena.
Savi koosneb savimineraalidest ehk kihilise [[kristall]]struktuuriga [[silikaadid|silikaatidest]]<ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk. 448</ref>, milleks on peamiselt [[illiit]], [[smektiit]] ja [[kaoliniit]]. Savimineraalid tekivad peamiselt [[päevakivi]]de [[Murenemine|murenemise]] tulemusena.

Niiskudes savi pundub ja muutub [[plastsus|plastseks]], põletamisel kivistub.<ref name=Tehnikaleksikon/>

Savi on [[keraamika|keraamiliste]] materjalide, näiteks [[tellis]]te, [[katusekivi|katuse]]- ja [[voodrikivi]]de, vooderdusplaatide, [[portselan]]i ja [[fajanss|fajansi]] põhi[[tooraine]].<ref name=Tehnikaleksikon/>

Pleeksavisid ehk [[aktiivmuld]]asid tarvitatakse [[nafta]]saaduste, [[õli]]de, loomsete [[rasv]]ade, [[etaanhape|etaanhappe]] ja [[vein]]i puhastamiseks, [[vee pehmendamine|vee pehmendamiseks]], [[riie|riide]] rasvatustamiseks ja [[valgendamine|valgendamiseks]] ning [[parfümeeria]]s. [[Bentoniitsavi]]st valmistatakse [[savilahus]]eid. [[Tulekindel savi|Tulekindlat savi]] kasutatakse [[metallurgia]]s.<ref name=Tehnikaleksikon/>

[[Savilahus]] on savi [[suspensioon]]. Seda kasutatakse uhtmiseks. [[Vool]]aval savilahusel on [[vedelik]]u ja paigalseisval savilahusel [[tahkis]]e omadused. Savilahust tarvitatakse näiteks [[puurauk]]ude rajamisel, sest savilahuse vedela faasi imbumisel puuraugu poorsesse seina moodustub õhuke tihe [[koorik]].<ref name=Tehnikaleksikon/>


==Vaata ka==
==Vaata ka==
12. rida: 19. rida:
*[[Savi kuivamine]]
*[[Savi kuivamine]]
*[[Sinisavi]]
*[[Sinisavi]]

== Viited ==
{{Viited}}


[[Kategooria:Sedimentoloogia]]
[[Kategooria:Sedimentoloogia]]

Redaktsioon: 9. juuni 2012, kell 17:31

 See artikkel räägib materjalist; ettevõtte kohta vaata artiklit Savi (ettevõte)

Kvaternaari savilasund Arumetsa karjääris

Savi on valdavalt savimineraalidest koosnev sete.

Savi on purdsete, mille terasuurus on väiksem kui aleuriidil. Terasuuruse piiriks savi ja aleuriidi vahel on 2 μm.

Savi koosneb savimineraalidest ehk kihilise kristallstruktuuriga silikaatidest[1], milleks on peamiselt illiit, smektiit ja kaoliniit. Savimineraalid tekivad peamiselt päevakivide murenemise tulemusena.

Niiskudes savi pundub ja muutub plastseks, põletamisel kivistub.[1]

Savi on keraamiliste materjalide, näiteks telliste, katuse- ja voodrikivide, vooderdusplaatide, portselani ja fajansi põhitooraine.[1]

Pleeksavisid ehk aktiivmuldasid tarvitatakse naftasaaduste, õlide, loomsete rasvade, etaanhappe ja veini puhastamiseks, vee pehmendamiseks, riide rasvatustamiseks ja valgendamiseks ning parfümeerias. Bentoniitsavist valmistatakse savilahuseid. Tulekindlat savi kasutatakse metallurgias.[1]

Savilahus on savi suspensioon. Seda kasutatakse uhtmiseks. Voolaval savilahusel on vedeliku ja paigalseisval savilahusel tahkise omadused. Savilahust tarvitatakse näiteks puuraukude rajamisel, sest savilahuse vedela faasi imbumisel puuraugu poorsesse seina moodustub õhuke tihe koorik.[1]

Vaata ka

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Tehnikaleksikon, lk. 448