Abolitsionism: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (robot lisas: id:Abolisionisme
MirtKr (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
[[File:BLAKE10.JPG|thumb|200px|paremal|"''Am I Not a Man And a Brother?''" embleem orjandusevastaseks kampaaniaks. Josiah Wedgwood, 1787.]]
'''Abolitsionism''' oli poliitiline liikumine, eelkõige [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]] [[18. sajand|18.]] ja [[19. sajand]]il, mis taotles [[orjus|orjapidamise]] kaotamist.
'''Abolitsionism''' oli poliitiline liikumine, eelkõige [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikides]], [[Suurbritannia]]s ja [[Prantsusmaa]]l [[18. sajand|18.]] ja [[19. sajand]]il, mis taotles [[orjus|orjanduse]] kaotamist.<ref name="ENE">ENE 1. köide, Tallinn, 1968, lk 38</ref> Abolitsionistlik liikumine oli eksisteerinud ühel või teisel moel [[16. sajand]]ist saadik, kui algas massiline orjakaubandus [[Aafrika]]st [[Põhja-Ameerika|Põhja-]] ja [[Lõuna-Ameerika]]sse,<ref name="link1">[http://www.u-s-history.com/pages/h477.html Abolitionism - U.S. history]</ref> ent intensiivistus 19. sajandi I poolel Ameerika Ühendriikides president [[Abraham Lincoln]]i valitsemisajal ning kulmineerus [[Ameerika Ühendriikide kodusõda|Ameerika Ühendriikide kodusõja]] puhkemisega,<ref name="link2">[http://miksike.ee/docs/referaadid2005/lincoln_gerdaviks.htm Abraham Lincoln (1809-1865)]</ref> mille tulemusena kaotati 1865. aastal 13. konstitutsiooniparandusega ametlikult orjandus.<ref name="link3">[http://en.wikipedia.org/wiki/Thirteenth_Amendment_to_the_United_States_Constitution Thirteenth Amendment to the United States Constitution]</ref> Suurbritannias keelustati [[Briti impeerium]]i piires orjakaubandus 1807.aastal, aga, kuna orjapidamine jätkus endiselt ka pärast seaduse kehtestamist, kaotati orjandus täiesulatuses ametlikult 1833. aasta seadusega. Prantsusmaal kaotati orjakaubandus esialgselt 1794. aastal, ent see taastati [[Napoleon]]i eestvedamisel 1804. aastal. Orjandus taaskaotati Prantsusmaal 1848. aastal teise vabariigi ajal.<ref name="link4">[http://en.wikipedia.org/wiki/Abolitionism Abolitionism]</ref>

Abolitsiolistlik liikumine inspireeris ka paljusid tolle aja kunstnike ja kirjanike. Tuntuim romaan mustanahaliste orjade kohtlemisest 19. sajandil on [[Harriet Beecher-Stowe]] "Onu Tomi onnike", mida on peetud ka mõjuvõimsaimaks orjandusevastaseks kirjutiseks.<ref name="raamat">Roman Beloussov "Onu Tomi onnikese võti". Tõlkinud Ursula Põks. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1975</ref> Kunstnikest maalis orjakaubanduse ja -pidamise koledustest [[J. M. W. Turner|William Turner]]<ref name="link5">[http://en.wikipedia.org/wiki/Slave_Ship_(painting) Slave Ship (painting)]</ref> ja [[William Blake]].<ref name="link6">[http://www.huliq.com/46959/mind-forged-manacles-william-blake-and-slavery William Blake and Slavery]</ref>

==Viited==
<references/>


[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajalugu]]
[[Kategooria:Ameerika Ühendriikide ajalugu]]

Redaktsioon: 6. juuni 2012, kell 19:40

"Am I Not a Man And a Brother?" embleem orjandusevastaseks kampaaniaks. Josiah Wedgwood, 1787.

Abolitsionism oli poliitiline liikumine, eelkõige Ameerika Ühendriikides, Suurbritannias ja Prantsusmaal 18. ja 19. sajandil, mis taotles orjanduse kaotamist.[1] Abolitsionistlik liikumine oli eksisteerinud ühel või teisel moel 16. sajandist saadik, kui algas massiline orjakaubandus Aafrikast Põhja- ja Lõuna-Ameerikasse,[2] ent intensiivistus 19. sajandi I poolel Ameerika Ühendriikides president Abraham Lincolni valitsemisajal ning kulmineerus Ameerika Ühendriikide kodusõja puhkemisega,[3] mille tulemusena kaotati 1865. aastal 13. konstitutsiooniparandusega ametlikult orjandus.[4] Suurbritannias keelustati Briti impeeriumi piires orjakaubandus 1807.aastal, aga, kuna orjapidamine jätkus endiselt ka pärast seaduse kehtestamist, kaotati orjandus täiesulatuses ametlikult 1833. aasta seadusega. Prantsusmaal kaotati orjakaubandus esialgselt 1794. aastal, ent see taastati Napoleoni eestvedamisel 1804. aastal. Orjandus taaskaotati Prantsusmaal 1848. aastal teise vabariigi ajal.[5]

Abolitsiolistlik liikumine inspireeris ka paljusid tolle aja kunstnike ja kirjanike. Tuntuim romaan mustanahaliste orjade kohtlemisest 19. sajandil on Harriet Beecher-Stowe "Onu Tomi onnike", mida on peetud ka mõjuvõimsaimaks orjandusevastaseks kirjutiseks.[6] Kunstnikest maalis orjakaubanduse ja -pidamise koledustest William Turner[7] ja William Blake.[8]

Viited

  1. ENE 1. köide, Tallinn, 1968, lk 38
  2. Abolitionism - U.S. history
  3. Abraham Lincoln (1809-1865)
  4. Thirteenth Amendment to the United States Constitution
  5. Abolitionism
  6. Roman Beloussov "Onu Tomi onnikese võti". Tõlkinud Ursula Põks. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn 1975
  7. Slave Ship (painting)
  8. William Blake and Slavery