Edgar Oissar: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
P Oop teisaldas lehekülje Kasutaja:EeroBot/ETBL/Edgar Oissar pealkirja Edgar Oissar alla: ETBL
(Erinevus puudub)

Redaktsioon: 5. juuni 2012, kell 14:41

Edgar Oissar (30. märts (vkj 18. märts) 1899, Raudna vald, Viljandimaa28. oktoober 1977, Viljandi) oli Eesti pedagoogika- ja raamatuteadlane.[1]

Elulugu

Edgar Oissar oli metsavahi poeg.[1]

Osales 1918–20 Vabadussõjas. Lõpetas 1921 Viljandi Poeglaste Gümnaasiumi, õppis 1921–25 matemaatikateaduskonnas ja 1925–28 filosoofiateaduskonnas pedagoogikat, lõpetas 1928 magistrikraadiga, väitekiri "Ristiusk ja iseloomukasvatus". Täiendas end 1931–33 Haridusministeeriumi stipendiaadina Berliini ja Göttingeni ülikoolis, omandas I järgu raamatukoguhoidja kutse. 1935 kaitses Göttingeni Ülikoolis doktoriväitekirja "Die politische Erziehung" (Tartu, 1935). Oli 1929–30 Võru Gümnaasiumi õpetaja, aastast 1934 Tallinna Pedagoogiumi ja Õpetajate Seminari õpetaja, Haridusministeeriumi kutsehariduse osakonna ja Õpetajate Koja sekretär, 1939–40 Tallinna Prantsuse Lütseumi, Kutsevaliku Nõuandebüroo ja Rahvaülikooli õppejõud, 1940–44 TTÜ rmtk juhataja, 1944–50 Riiklikus Raamatukogus osakonnajuhataja. Vallandati poliitilistel põhjustel, hiljem töötas juhuslikel töödel ja ENSV TA Raamatukogus.[1]

Teadustöö

Uuris eesti kooli, pedagoogika, kirjanduse ja bibliograafia ajalugu, koostas bibliograafilisi kogumikke. Tõlkis ning andis välja W. Nernsti "Maailm uuemate uurimuste valguses" (Tartu, 1927), F. W. Foersteri "Kool ja iseloom" (Tartu, 1937) jm. TLÜ Akadeemilises Raamatukogus (endine ENSV TA Akadeemiline Raamatukogu) säilitatakse tema ulatuslike tööde käsikirju: "Eesti kooli arengulugu 1917–1937" (1940), "Eesti biograafilised teatmikud" (1963), "Eesti aabitsa arengulugu" (1971).[1]

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Teoseid

  • Tartu algkoolide lõpetajate kutsesoovid. Tallinn, 1928
  • Friedrich Fröbel: Elulugu ja pedagoogilised vaated. Võru, 1930
  • G. F. Parroti maailmavaatest ja pedagoogilistest tõekspidamistest. // G. F. Parroti 200.-le sünniaastapäevale pühendatud tead konverentsi materjale. Tartu, 1967
  • Vanematest eesti aabitsatest. // Keel ja Kirjandus (1969), 3
  • Tartu Ülikoolis kaitstud väitekirjad 1802–1918. Bibliograafia. Tartu, 1973
  • F. M. Klinger ja teatri keelustamine Tartus 19. saj. esimesel poolel. // TÜ ajaloo küsimusi. I. Tartu, 1975
  • Akadeemik F. J. Wiedemanni pedagoogilisi vaateid. // Emakeele Seltsi aastaraamat, 21, 1975
  • Eesti keele õppetooli loomise katse Tartu Ülikoolis 1902. // Keel ja Kirjandus (1977), 6.

Kirjandus

  • Album Academicum Universitatis Tartuensis 1918–1944. I–III. Trt, 1994, II, 168
  • Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn, 1995, 382–383
  • Kuningas, O. Edgar Oissar. In memoriam. // Keel ja Kirjandus, 2 (1978), 125–126
  • Karus, E. E. Oissari osa Eesti haridusloos (käsikiri). Tallinn, 1990
  • Eesti Teaduse Bibliograafiline Leksikon, 3. köide
Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.