Avalik arvamus: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
uus def ja toim |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{See artikkel| räägib üldmõistest; väljaande kohta vaata artiklit [[Avalik Arvamus]]}} |
{{See artikkel| räägib üldmõistest; väljaande kohta vaata artiklit [[Avalik Arvamus]]}} |
||
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}} |
{{ToimetaAeg|kuu=september|aasta=2008}} |
||
'''Avalik arvamus''' ehk '''ühiskondlik arvamus''' on [[ühiskond|ühiskonnas]] indiviidide suhtumine kehtivassse moraali, toimuvatesse sündmustesse, levitatavatesse plaanidesse, ühiskonna liidritesse, teiste indiviidide mõtlemisse või väljanägemisse vms. |
|||
'''Avalik arvamus''' ehk '''ühiskondlik arvamus''' on [[massiteadvus]]e avaldumisvorm, mille moodustab viis, kuidas ligikaudu ühetaolistes oludes elavad inimesed [[tegelikkus]]esse suhtuvad, ning mis hõlmab inimeste [[arvamus]]te ja [[hoiak]]ute kogumit<ref name="TEA"/><ref name="Majandusleksikon"/>. |
|||
| ⚫ | Ühiskonna võim indiviidi üle avaldub seadusandluse ja avaliku arvamusena. Seadusandlus on mõjutatud avalikust arvamusest ning seaduste olemasolu või puudumine mõjutab omakorda avalikku arvamust. Seadusandlus mõjutab indiviidi võimaliku karistuse, avalik arvamus |
||
| ⚫ | Ühiskonna võim indiviidi üle avaldub seadusandluse ja avaliku arvamusena. Seadusandlus on mõjutatud avalikust arvamusest ning seaduste olemasolu või puudumine mõjutab omakorda avalikku arvamust. Seadusandlus mõjutab indiviidi võimaliku karistuse abil, avalik arvamus aga indiviidi heakskiidu või hukkamõistu abil. |
||
Seadusandlus kehtestatakse, avalikku arvamust ei saa kehtestada. Avalik arvamus on mõjutatav ühiskonna poolt aktsepteeritud arvamusliidrite seisukohtade, ühiskonnas levitatava reklaami ja propaganda poolt. Tänapäeval on avaliku arvamuse üheks suuremaks mõjutamise kanaliks [[ajakirjandus]]. |
Seadusandlus kehtestatakse, avalikku arvamust ei saa kehtestada. Avalik arvamus on mõjutatav ühiskonna poolt aktsepteeritud arvamusliidrite seisukohtade, ühiskonnas levitatava reklaami ja propaganda poolt. Tänapäeval on avaliku arvamuse üheks suuremaks mõjutamise kanaliks [[ajakirjandus]]. |
||
== Viited == |
|||
{{Viited|allikad= |
|||
<ref name="TEA">[[TEA entsüklopeedia]] 3. köide, 2009.</ref> |
|||
<ref name="Majandusleksikon">U. Mereste, 2003. Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide I (A–M).</ref>}} |
|||
{{Vikitsitaat}} |
{{Vikitsitaat}} |
||
Redaktsioon: 4. juuni 2012, kell 11:26
|
See artikkel räägib üldmõistest; väljaande kohta vaata artiklit Avalik Arvamus |
 | See artikkel vajab toimetamist. (September 2008) |
Avalik arvamus ehk ühiskondlik arvamus on massiteadvuse avaldumisvorm, mille moodustab viis, kuidas ligikaudu ühetaolistes oludes elavad inimesed tegelikkusesse suhtuvad, ning mis hõlmab inimeste arvamuste ja hoiakute kogumit[1][2].
Ühiskonna võim indiviidi üle avaldub seadusandluse ja avaliku arvamusena. Seadusandlus on mõjutatud avalikust arvamusest ning seaduste olemasolu või puudumine mõjutab omakorda avalikku arvamust. Seadusandlus mõjutab indiviidi võimaliku karistuse abil, avalik arvamus aga indiviidi heakskiidu või hukkamõistu abil.
Seadusandlus kehtestatakse, avalikku arvamust ei saa kehtestada. Avalik arvamus on mõjutatav ühiskonna poolt aktsepteeritud arvamusliidrite seisukohtade, ühiskonnas levitatava reklaami ja propaganda poolt. Tänapäeval on avaliku arvamuse üheks suuremaks mõjutamise kanaliks ajakirjandus.
Viited
- ↑ TEA entsüklopeedia 3. köide, 2009.
- ↑ U. Mereste, 2003. Majandusleksikon. Eesti Entsüklopeediakirjastus. Köide I (A–M).
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Avalik arvamus |