Neoliberalism: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Oktav (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
Oktav (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
'''Neoliberalism ehk uusliberalism''' on [[Poliitiline liikumine|poliitiline liikumine]], mis toetab majanduslikku vabadust, avatud turge, riigiomandi [[Privatiseerimine|privatiseerimist]], riigi majandusse sekkumise minimaliseerimist jms.
'''Neoliberalism ehk uusliberalism''' on [[Poliitiline liikumine|poliitiline liikumine]], mis toetab majanduslikku vabadust, avatud turge, riigiomandi [[Privatiseerimine|privatiseerimist]], riigi majandusse sekkumise minimaliseerimist jms.
{{Liberalism}}

Neoliberalismis on kesksel kohal majanduses osalevad indiviidid. Neoliberaalne poliitika tähtsustab indiviidi vastutust, rääkides heaolust, mida riik pigem võimaldab, aga mitte ei garanteeri oma kodanikule. Selliseid ideid poliitikas seostatakse peamiselt [[Margaret Thatcher]]i ja [[Ronald Reagan]]iga. Thatcher leidis, et kui riik pakub sotsiaalseid toetuseid (''nanny-state''), siis toetab see kultuuri, kus inimesed on sõltuvuses ja alahindab inimeste vabadust teha turul omi valikuid.<ref>Heywood, Andrew. "Politics". 2007</ref> Tänapäeval kasutatakse neoliberalismi kui üldmõistet, mis tähistab avalike poliitikate majanduslikku liberaliseerimist.<ref>Stanley Fish, ''Neoliberalism and Higher Education'', New York Times, 8. Märts 2009, [http://opinionator.blogs.nytimes.com/2009/03/08/neoliberalism-and-higher-education/]</ref>
Neoliberalismis on kesksel kohal majanduses osalevad indiviidid. Neoliberaalne poliitika tähtsustab indiviidi vastutust, rääkides heaolust, mida riik pigem võimaldab, aga mitte ei garanteeri oma kodanikule. Selliseid ideid poliitikas seostatakse peamiselt [[Margaret Thatcher]]i ja [[Ronald Reagan]]iga. Thatcher leidis, et kui riik pakub sotsiaalseid toetuseid (''nanny-state''), siis toetab see kultuuri, kus inimesed on sõltuvuses ja alahindab inimeste vabadust teha turul omi valikuid.<ref>Heywood, Andrew. "Politics". 2007</ref> Tänapäeval kasutatakse neoliberalismi kui üldmõistet, mis tähistab avalike poliitikate majanduslikku liberaliseerimist.<ref>Stanley Fish, ''Neoliberalism and Higher Education'', New York Times, 8. Märts 2009, [http://opinionator.blogs.nytimes.com/2009/03/08/neoliberalism-and-higher-education/]</ref>


Termini “neoliberalism” võttis 1938. aastal kasutusele saksa teadlane [[Alexander Rüstow]] [[Walter Lippmanni Kolledž]]ist.<ref>[[Philip Mirowski]], Dieter Plehwe, The road from Mont Pèlerin: the making of the neoliberal thought collective, Harvard University Press, 2009, ISBN 0-674-03318-3, p. 12-13, 161</ref><ref>[[Oliver Marc Hartwich]],[http://www.ort.edu.uy/facs/boletininternacionales/contenidos/68/neoliberalism68.pdf Neoliberalism: The Genesis of a Political Swearword], Centre for Independent Studies, 2009, ISBN 1-86432-185-7, p. 19</ref><ref>[[Hans-Werner Sinn]], Casino Capitalism, Oxford University Press, 2010, ISBN 0-19-162507-8, p. 50</ref> Neoliberalismi kontseptsioon defineeriti kui hinnamehhanismi, vaba ettevõtluse, [[konkurents]]isüsteemi ja mittesekkuva riigi olulisus.<ref>Philip Mirowski, Dieter Plehwe, The road from Mont Pèlerin: the making of the neoliberal thought collective, 2009, p. 13-14</ref> Olla “neoliberal” tähendas, et “laissez-faire” liberalism pole piisav ja seda, et moodsas majanduspoliitikas on vajalik liberaalsus.<ref>François Denord, From the Colloque Walter Lippmann to the Fifth Republic, in Philip Mirowski, Dieter Plehwe, The road from Mont Pèlerin: the making of the neoliberal thought collective, 2009, p. 48</ref> Hiljem märgiti neoliberalistlikuks mitmeid akadeemilisi koolkondi, nagu [[Freiburgi koolkond]], [[Austria koolkond]] ja [[Chicago koolkond (majandusteadus)|Chicago koolkond]].<ref>Philip Mirowski, Dieter Plehwe, The road from Mont Pèlerin: the making of the neoliberal thought collective, 2009, p. 14 f</ref>
Termini “neoliberalism” võttis 1938. aastal kasutusele saksa teadlane [[Alexander Rüstow]] [[Walter Lippmanni Kolledž]]ist.<ref>[[Philip Mirowski]], Dieter Plehwe, The road from Mont Pèlerin: the making of the neoliberal thought collective, Harvard University Press, 2009, ISBN 0-674-03318-3, p. 12-13, 161</ref><ref>[[Oliver Marc Hartwich]],[http://www.ort.edu.uy/facs/boletininternacionales/contenidos/68/neoliberalism68.pdf Neoliberalism: The Genesis of a Political Swearword], Centre for Independent Studies, 2009, ISBN 1-86432-185-7, p. 19</ref><ref>[[Hans-Werner Sinn]], Casino Capitalism, Oxford University Press, 2010, ISBN 0-19-162507-8, p. 50</ref> Neoliberalismi kontseptsioon defineeriti kui hinnamehhanismi, vaba ettevõtluse, [[konkurents]]isüsteemi ja mittesekkuva riigi olulisus.<ref>Philip Mirowski, Dieter Plehwe, The road from Mont Pèlerin: the making of the neoliberal thought collective, 2009, p. 13-14</ref> Olla “neoliberal” tähendas, et “[[laissez-faire]]” liberalism pole piisav ja seda, et moodsas majanduspoliitikas on vajalik liberaalsus.<ref>François Denord, From the Colloque Walter Lippmann to the Fifth Republic, in Philip Mirowski, Dieter Plehwe, The road from Mont Pèlerin: the making of the neoliberal thought collective, 2009, p. 48</ref> Hiljem märgiti neoliberalistlikuks mitmeid akadeemilisi koolkondi, nagu [[Freiburgi koolkond]], [[Austria koolkond]] ja [[Chicago koolkond (majandusteadus)|Chicago koolkond]].<ref>Philip Mirowski, Dieter Plehwe, The road from Mont Pèlerin: the making of the neoliberal thought collective, 2009, p. 14 f</ref>


==Viited==
==Viited==

Redaktsioon: 3. juuni 2012, kell 19:56

Neoliberalism ehk uusliberalism on poliitiline liikumine, mis toetab majanduslikku vabadust, avatud turge, riigiomandi privatiseerimist, riigi majandusse sekkumise minimaliseerimist jms.

Neoliberalismis on kesksel kohal majanduses osalevad indiviidid. Neoliberaalne poliitika tähtsustab indiviidi vastutust, rääkides heaolust, mida riik pigem võimaldab, aga mitte ei garanteeri oma kodanikule. Selliseid ideid poliitikas seostatakse peamiselt Margaret Thatcheri ja Ronald Reaganiga. Thatcher leidis, et kui riik pakub sotsiaalseid toetuseid (nanny-state), siis toetab see kultuuri, kus inimesed on sõltuvuses ja alahindab inimeste vabadust teha turul omi valikuid.[1] Tänapäeval kasutatakse neoliberalismi kui üldmõistet, mis tähistab avalike poliitikate majanduslikku liberaliseerimist.[2]

Termini “neoliberalism” võttis 1938. aastal kasutusele saksa teadlane Alexander Rüstow Walter Lippmanni Kolledžist.[3][4][5] Neoliberalismi kontseptsioon defineeriti kui hinnamehhanismi, vaba ettevõtluse, konkurentsisüsteemi ja mittesekkuva riigi olulisus.[6] Olla “neoliberal” tähendas, et “laissez-faire” liberalism pole piisav ja seda, et moodsas majanduspoliitikas on vajalik liberaalsus.[7] Hiljem märgiti neoliberalistlikuks mitmeid akadeemilisi koolkondi, nagu Freiburgi koolkond, Austria koolkond ja Chicago koolkond.[8]

Viited

  1. Heywood, Andrew. "Politics". 2007
  2. Stanley Fish, Neoliberalism and Higher Education, New York Times, 8. Märts 2009, [1]
  3. Philip Mirowski, Dieter Plehwe, The road from Mont Pèlerin: the making of the neoliberal thought collective, Harvard University Press, 2009, ISBN 0-674-03318-3, p. 12-13, 161
  4. Oliver Marc Hartwich,Neoliberalism: The Genesis of a Political Swearword, Centre for Independent Studies, 2009, ISBN 1-86432-185-7, p. 19
  5. Hans-Werner Sinn, Casino Capitalism, Oxford University Press, 2010, ISBN 0-19-162507-8, p. 50
  6. Philip Mirowski, Dieter Plehwe, The road from Mont Pèlerin: the making of the neoliberal thought collective, 2009, p. 13-14
  7. François Denord, From the Colloque Walter Lippmann to the Fifth Republic, in Philip Mirowski, Dieter Plehwe, The road from Mont Pèlerin: the making of the neoliberal thought collective, 2009, p. 48
  8. Philip Mirowski, Dieter Plehwe, The road from Mont Pèlerin: the making of the neoliberal thought collective, 2009, p. 14 f