Mart Laar

Mart Laar (2007)

Mart Laar (sündinud 22. aprillil 1960 Viljandis) on Eesti poliitik ja ajaloolane.

Alates 6. aprillist 2011 kuni 2012. aasta mai keskpaigani oli ta Andrus Ansipi kolmandas valitsuses kaitseminister.

Aastatel 1992–1994 ja 1999–2002 oli ta Eesti peaminister. 26. mai 2007 kuni 28. jaanuar 2012 oli Mart Laar Isamaa ja Res Publica Liidu esimees.

Ta oli Eesti Kongressi liige. Ta on kuulunud alates 1992. aastast kõikidesse Riigikogu koosseisudesse.

Aastatel 1992–1995 oli Mart Laar erakonna Isamaa, seejärel 1998–2002 Isamaaliidu esimees. Alates 21. oktoobrist 2006 oli Laar Isamaa ja Res Publica Liidu peaministrikandidaadina erakonna tegelik juht. 26. mail 2007 toimunud erakonna üldkogul oli ta ainus kandidaat Isamaa ja Res Publica Liidu esimehe ametikohale ning valiti ühenderakonna esimeheks 986 poolthäälega.

Kuuenda klassi poisina võitis Mart Laar ülemaailmsel laste joonistuste võistlusel peaauhinna. Pildil oli kujutatud jäähokit. Ta lõpetas 1978. aastal Tallinna 46. Keskkooli ning 1983. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo erialal cum laude, töötas seejärel kolm aastat Tallinna 24. Keskkoolis. Aastal 1995 kaitses ta Tartu Ülikoolis magistri- ja 2005 doktorikraadi.

2005. aasta Eesti kohalikel valimistel sai Mart Laar Tallinnas 1810 häält, mis oli kogu Eesti peale 10. ja Isamaaliidu parim tulemus.

2007. aasta Riigikogu valimiste eel oli Laar Isamaaliidu peaministrikandidaat. Valimistel sai Laar Tallinna Kesklinna, Pirita ja Lasnamäe valimisringkonnas 9237 häält, mis oli Eesti 4. ja Isamaaliidu parim tulemus . Isamaaliit sai valimistel kolmanda koha ja kutse valitsusse. Laar soovis saada välisministri kohta, kuid ei saanud . Seejärel loobus Laar mõnest vähem tähtsast ministrikohast ja keskendus tööle erakonna esimehena .

Rahvusvaheliselt on Laar silma paistnud eelkõige ühetaolise tulumaksu teerajajana Ida-Euroopas. 2006. aastal sai ta Cato Instituudi välja antava Milton Friedmani auhinna vabaduse edendamise eest. Nagu ta ise auhinda vastu võttes ütles, ei pea ta ennast majandusteadlaseks. Peaministrina oli ta lugenud läbi vaid ühe raamatu majanduse kohta: Milton Friedmani "Vabadus valida". Talle oli tundunud, et Friedmani ideed muu hulgas proportsionaalsest maksustamisest ja privatiseerimisest on täiesti enesestmõistetavad ning igal pool juba ammu kasutusele võetud. Peaministrina rakendas ta neid ideid Eestis, hoolimata majandusteadlaste hoiatustest, et niimoodi "vee peal kõndida" ei ole võimalik. "Me tegime seda: kõndisime vee peal, sest me ei teadnud, et see on võimatu," ütles Laar.

Laar on nõustanud mitme riigi poliitikuid ja demokraatlikke aktiviste (Gruusia, Jugoslaavia, Moldova, Ukraina, Mehhiko, Kuuba).

Veebruarist 2006 kuni märtsini 2007 kuulus Laar Swedbanki nõukokku. Nõukogu liikme aastapalk oli üle poole miljoni krooni.

Laari raamatut "Sinimäed 1944" müüdi 2006. aastal 7053 eksemplari, mis tegi sellest läbimüügilt 2006. aasta Eesti 7. raamatu .

Mart Laar on reservohvitser; ta sai 1998. aastal lipniku auastme. President Lennart Meri keeldus 2000. aastal Laarile andmast nooremleitnandi auastet, mida taotles Eesti Reservohvitseride Kogu esimees Kaido Pihlakas ja toetas kaitseväe juhataja kohusetäitja kolonel Märt Tiru. Mart Laar kui aktiivne reservväelane sai nooremleitnandi auastme siiski 2006. aastal.

Septembris 2011 teatas Mart Laar, et ei kavatse enam erakonna esimeheks kandideerida.

18. veebruaril 2012 tabas sõpradel külas olnud Mart Laari kõrgvererõhktõvest tingitud insult. Mart Laarile kutsuti kiirabi ning ta viidi Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse. 13. aprillil pääses Laar intensiivravilt ja jätkas ravi füsioteraapiaga.

6. mail esitas Mart Laar peaminister Andrus Ansipile avalduse kaitseministri ametist lahkumiseks, Vabariigi President rahuldas tema palve 11. mail 2012 ning nimetas uueks kaitseministriks Urmas Reinsalu.

Haridus

• Tallinna 46. Keskkool 1978
• Tartu Riiklik Ülikool, ajalugu 1983
• Tartu Ülikool, filosoofiamagister 1995
• Tartu Ülikool, filosoofiadoktor 2005

Töökohad

Mart Laar Valjala Põhikoolis ajalootundi andmas (2006)
Foto: Ave Maria Mõistlik, 12. mai 2006

• Tallinna 24. Keskkooli ajalooõpetaja 1983–1986
• ENSV Kultuuriministeerium, Muinsuskaitseameti osakonnajuhataja 1986–1990
• Eesti Vabariigi Ülemnõukogu 1990–1992
• VII Riigikogu 1992
• Eesti Vabariigi peaminister 1992–1994
• VIII Riigikogu 1995–1999
• IX Riigikogu 1999
• Eesti Vabariigi peaminister 1999–2002
• IX Riigikogu 2002–2003
• X Riigikogu 2003–2007
• XI Riigikogu 2007–2011, Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsiooni esimees
• XII Riigikogu 2011
• Eesti kaitseminister 2011– 2012
• Isamaa ja Res Publica Liidu esimees 2007–2012
• XII Riigikogu 2012 - ...

Esinduskogud

• Eesti Kongress
• Eesti Komitee 1990–1992
• EV Ülemnõukogu 1990–1992
• Põhiseaduse Assamblee 1991–1992
• VII, VIII, IX, X, XI, XII Riigikogu
• Tallinna Linnavolikogu 1997

Organisatsioonid

• Eesti Muinsuskaitse Selts
• Eesti Üliõpilaste Selts
• Rahvuslik Koonderakond Isamaa (esimees aastatel 1992–1995)
• Erakond Isamaaliit (esimees aastatel 1998–2002)
• Kuuba Demokraatia Rahvusvaheline Komitee (International Committee for Democracy in Cuba)

Tunnustused

• Pressisõber 1994
• Henrik Visnapuu kirjandusauhind 1997
• Kaitseväe teenetemärk 1998
• Kaitseliidu teeneterist 1999
• Relvastatud Vastupanu Teeneterist 1999
• Püha Mauriitsiuse ja Püha Laatsaruse ühendatud Ordu (l´Ordine dei SS. Maurizio e Lazzarro) suurrist 2000
• Riigivapi II klassi teenetemärk 2001
• Pressivaenlane 2001
• Prantsuse, Malta, Saksa suur teeneterist
• Püha Andrease rist
• 10 aastat taastatud Eesti Kaitseväge
• Kaitseväe eriteenete rist 2005
• Milton Friedmani auhind vabaduse edendamise eest 2006

Teosed

• 1989 "Kodu lugu" (Kaasautorid Heiki Valk, Lauri Vahtre)
• 1990 "14. juuni 1941" (kogumik) ISBN 91-86116-58-4
• 1990 "14. juuni 1941 a. : mälestusi ja dokumente" ISBN 440009574
• 1992 War in the Woods: Estonia's Struggle for Survival, 1944–1956 ("Metsavennad: Sõda metsas") ISBN 0-929590-09-0
• 1993 "Metsavennad"
• 1994 The Russians Need More Shock Therapy, Not Less ("Venelastele on vaja rohkem šokiteraapiat, mitte vähem") [1]
• 1994 The challenge for Europe ("Väljakutse Euroopale") ISBN 1-897969-23-6
• 1995 "Raamat Jakob Hurdast" ISBN 9985-821-44-0 (magistritöö)
• 1996 "Teine Eesti: Eesti iseseisvuse taassünd 1986 – 1991" (koos Urmas Oti ja Sirje Endrega) ISBN 9985-854-03-9
• 1997 "Ajalugu 5. klassile" (Kaasautorid Maria Tilk, Eha Hergauk, Liisi Pääsuke) ISBN 9985-2-0025-X
• 1997 "Isamaa ilu hoieldes" ISBN 91-86116-80-0
• 1998 "Eesti Vabadussõda ja Suurbritannia 1918 – 1920"
• 2000 "Eesti iseseisvus ja selle häving. I osa"
• 2001 Back to the future: 10 years of freedom in Central Europe ("Tagasi tulevikku: 10 aastat vabadust Kesk-Euroopas")
• 2001 NATO and the Baltics ("NATO ja Balti riigid") [2]
• 2002 "Eesti uus algus" ISBN 9985-62-079-8
• 2002 Estonia: little country that could ("Eesti: väikeriik, mis suutis") ISBN 0-948027-40-1
• 2002 Das estnische Wirtschaftswunder ("Eesti majandusime") ISBN 9985-62-078-X
• 2003 New Europe won't 'keep quiet' until all Europe is new ("Uus Euroopa ei saa jääda rahulikuks kuni kogu Euroopa pole uuenenud") [3]
• 2003 How Estonia did it ("Kuidas Eesti seda tegi") [4]
• 2004 Estonia: A Land of Human Dimensions, by Mart Laar, Toomas-Hendrik Ilves, Linnar Viik ("Eesti: inimlike mõõtmetega maa") ISBN 9949-10-270-7
• 2004 When Will Russia Say 'Sorry'? ("Millal Venemaa vabandab?") [5]
• 2004 Making All of Europe 'New' Again ("Kogu Euroopa taasuuendamine") [6]
• 2004 Kui ajaks selja sirgu. Vastulause Rein Ruutsoo ja Kaur Kenderi mustvalgetele ajalookäsitlustele [7]
• 2005 "Äratajad : rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad" ISBN 9985-858-43-3 (doktoritöö)
• 2005 "Emajõgi 1944" ISBN 9985-3-1183-3
• 2005 The Impact of Central Europe's Tax Revolution ("Kesk-Euroopa maksurevolutsiooni mõju") [8]
• 2005 Linnulennul Eesti ajaloost ISBN 9949-411-83-1
• 2005 Birds-Eye View of Estonian History ("Linnulennul Eesti ajaloost") ISBN 9949-411-87-4
• 2005 Streifzug Durch die Estnische Geschichte ("Linnulennul Eesti ajaloost") ISBN 9949-411-88-2
• 2005 История Эстонии с питичьего полета ("Linnulennul Eesti ajaloost") ISBN 9949-411-86-6
• 2005 Viron lyhyt historia. Kivikaudelta Euroopan unioniin ("Linnulennul Eesti ajaloost") ISBN 9949-411-85-8
• 2005 Eesti Teises maailmasõjas ISBN 9949-411-89-0
• 2005 Estonia in World War II ("Eesti Teises maailmasõjas") ISBN 9949-411-93-9
• 2005 Estland im Zweiten Weltkrieg ("Eesti Teises maailmasõjas") ISBN 9949-411-94-7
• 2005 Viro toisessa maailmansodassa ("Eesti Teises maailmasõjas") ISBN 9949-411-91-2
• 2005 Эстония во второй мировой войне ("Eesti Teises maailmasõjas") ISBN 9949-411-92-0
• 2005 Punane terror. Nõukogude okupatsioonivõimu repressioonid Eestis ISBN 9949-411-77-7
• 2005 Red Terror. Repressions of the Soviet Occupation Authorities in Estonia ("Punane terror. Nõukogude okupatsioonivõimu repressioonid Eestis") ISBN 9949-411-81-5
• 2005 Der Rote Terror. Repressalien der sowjetischen Besatzungsmacht in Estland ("Punane terror. Nõukogude okupatsioonivõimu repressioonid Eestis") ISBN 9949-411-82-3
• 2005 Punainen terrori. Neuvostoväkivallan vuodet Virossa ("Punane terror. Nõukogude okupatsioonivõimu repressioonid Eestis") ISBN 9949-411-79-3
• 2005 Красный террор. Репрессии советских оккупационных властей в Эстонии ("Punane terror. Nõukogude okupatsioonivõimu repressioonid Eestis") ISBN 9949-411-80-7
• 2005 The Forgotten War. Armed Resistance Movement in Estonia in 1944–1956 ("Unustatud sõda. Relvastatud vastupanuliikumine Eestis aastatel 1944–1956"
• 2006 "Sinimäed 1944. II Maailmasõja lahingud Kirde-Eestis" ISBN 9985-3-1117-5
• 2006 "Eestlase raha läbi aegade" (Kaasautorid: Pekka Erelt, Ivar Leimus, Ivar Sakk) ISBN 9985-9625-6-7
• 2007 "September 1944" ISBN 978-9985-3-1390-9
• 2008 "Kuuba südames" (Kaasautor Andres Herkel); "Eesti Leegion sõnas ja pildis"
• 2009 "Eesti sõdur II maailmasõjas"

Artikleid

• No Reforms?, Eesti Päevaleht, 23. oktoober 2008
• 22 000 mõrvatud Poola ohvitseri – miks lääs kõik need aastad vaikis? Postimees, 17. jaanuar 2009
• Eelarvega ei saa enam oodata Postimees, 27. jaanuar 2009
• Enamik Eesti suuri otsuseid on öösel tehtud Postimees, 11. veebruar 2009
• Eesti otsib otsustajaid EPL.ee, 30. märts 2009
• Kuidas Eesti tõuseb? Postimees.ee, 13. aprill 2009

Kirjutisi Mart Laari kohta

• 2001 "The Stars of Europe: Mart Laar, Prime Minister, Estonia" ("Euroopa tähed: Mart Laar, Eesti peaminister") [9]
• 2005 Paul Belien: "Walking on Water: How to Do It" ("Kuidas kõndida vee peal") [10]
• 2005 Mel Poluck: "Good things come in small packages" ("Head asjad tulevad väikestes pakkides") [11]
• 2005 Toby Harnden: "Pioneer of the 'flat tax' taught the East to thrive" ("Proportsionaalse maksusüsteemi teerajaja juhatas Ida-Euroopale edenemist") [12]
• 2005 Ken Dilanian: "Derided in U.S., flat tax a winner in E. Europe" ("USA-s põlastatud proportsionaalne maksusüsteem on Ida-Euroopas võitnud") [13]
• 2006 Nathalie Vogel ja Dmitry Udalov: "Who is afraid of Mart Laar?" ("Kes kardab Mart Laari?") [14]

Vaata ka

• Pildiskandaal

Vaata ka

• Mart Laari esimene valitsus
• Mart Laari teine valitsus
• Rublatehing
• Pildiskandaal

Välislingid

• Minust, martlaar.ee
• Mart Laari blogi
• Mart Laari isikuartikkel Eesti Majandusloos
• Lingid artiklitele maailma ajakirjanduses
• Urmo Soonvald: "Mart Laar: ma ei tunne huvi, kui palju mulle Gruusias makstakse" Õhtuleht, 21. november 2008
• Urmas Jaagant: "Laar: ministrite arv võiks olla väiksem" EPL, 7. veebruar 2009
• Kaarel Tarand. Ikka Laarist mõteldes Delfi, 22. aprill 2010
• Merike Tamm. Mart Laar: kõige tähtsam on see, kes ma ise olen Postimees, 22. aprill 2010
• Vahtre Laari kohta: ta pole päris tavaline inimene Postimees, 22. aprill 2010
• Mart Laar: ma ei kandideeri enam kunagi IRLi juhiks, intervjuu Postimehes, 16. september 2011
• 19. veebruar 2012, Kaitseminister Mart Laar viidi insuldi tõttu haiglasse, uudised.err.ee

• Mart Laar Eesti biograafilises andmebaasis ISIK

Eelnev Tiit Vähi	Eesti peaminister 1992–1994	Järgnev Andres Tarand
Eelnev Toivo Jürgenson	Isamaaliidu esimees 1998–2002	Järgnev Tunne Kelam
Eelnev Mart Siimann	Eesti peaminister 1999–2002	Järgnev Siim Kallas
Eelnev Jaak Aaviksoo	Eesti kaitseminister 6. aprill 2011 – 11. mai 2012	Järgnev Urmas Reinsalu
Eelnev Tõnis Lukas, Taavi Veskimägi (kaasesimehed)	Isamaa ja Res Publica Liidu esimees 26. mai 2007 – 28. jaanuar 2012	Järgnev Urmas Reinsalu

Portaal Nõmme