Tartu Ülikooli peahoone: erinevus redaktsioonide vahel
kirjandus |
|||
40. rida: | 40. rida: | ||
{{kultuurimälestis|ID=6913}} |
{{kultuurimälestis|ID=6913}} |
||
{{Coordinate|NS=58.381052|EW=26.720016|type=landmark|region=EE}} |
{{Coordinate|NS=58.381052|EW=26.720016|type=landmark|region=EE}} |
||
==Kirjandus== |
|||
* Niina Raid "Tartu Ülikooli peahoone" Tartu: AS RAHKOI, 1993 |
|||
[[Kategooria:Tartu Ülikooli hooned]] |
[[Kategooria:Tartu Ülikooli hooned]] |
Redaktsioon: 24. mai 2012, kell 22:17
Tartu Ülikooli peahoone on üks silmapaistvamaid klassitsistliku arhitektuuri näiteid Eestis.[viide?]
Ajalugu
Hoone on ehitatud 1804–1809 ülikooli arhitekti Johann Wilhelm Krause projekti järgi endise Maarja kiriku varemetele. Ehitamise käigus väljatulnud luustikud maeti ümber ja neile püstitati Rahvaste monument.
Peahoone avamise pidulik aktus toimus 3. juulil 1809. Hiljem lisati tagumised tiibhooned ja ülikooli kirik.
Tartu Ülikooli peahoonet on korduvalt restaureeritud. Aastal 2007 toimus hoone katuse, pööningu ja välispiirete uuendamine.
2010. aastal toimunud arheoloogilistel uuringutel peahoone ja Tartu Ülikooli vana keemiahoone vahelisel alal tuli maapinnast välja arvukalt kunagise Maarja kiriku kalmistule maetud inimeste luustikke. Arheoloog Martin Malve usub, et kalmistu piir ulatub keemiahoone keskpaigani ja terve Jakobi tänav on kalmistuala. Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudi arheoloogia vanemteadur Heiki Valk on ühe lapsematuse dateerinud 13.–14. sajandisse, kaela pandud helmeste järgi[1]. Leiti ka üks Rootsi aega paigutuv mehe matus. Rootsi ajal oli Maarja kirik teadaolevalt Rootsi garnisoni pühakoda.
Tulekahju peahoones
Ööl vastu 21. detsembrit 1965 oli peahoones tulekahju, mille tulemusena hävis 900 m² põrandapinnast (kogu peahoone põrandapinda oli 6255 m²). Eeluurimis käigus tuvastati, et põleng sai alguse hoone teisel korrusel asunud üldfüüsika kateedri üldpraktikumi pimedas (ilma akendeta) ruumis elektririkkest. Peahoone taastati 1. septembriks 1966, aula aga 28. aprilliks 1967[2].
Mälestustahvlid ja monumendid
Ülikooli peahoone tagaseinal paikneb mälestustahvel ainsale Tartu Ülikoolis õpetanud nobelistile, keemik Wilhelm Ostwaldile. Peahoone taguses väikseses pargis seisab ülikooli rajaja, Rootsi kuningas Gustav II Adolfi monument, mis on sõjaeelse skulptuuri vähendatud koopia.
Peahoone pahemas tiivas on esimesel korrusel koridoriseinal mälestustahvel esimestele eesti keeles õigusteadust õpetanud õppejõududele Tartu Ülikoolis Nikolai Maimule, Ants Piibule ja Jüri Uluotsale.
Auditooriumile nr 139 on antud Johannes Voldemar Veski nimi.
Pildimaterjal
-
Litograafia. Vaade aastal 1860.
-
Vaade Ülikooli tänavalt.
-
Peahoone 5. oktoobril 2007 kaunistatuna 375. aastapäevaks.
-
Tartu Ülikooli peahoone joonis hoone seinal Tartus.
-
Wilhelm Ostwaldi mälestustahvel.
-
Gustav II Adolfi monument peahoone taga.
-
Nikolai Maimu, Ants Piibu ja Jüri Uluotsa mälestustahvel.
Viited
- ↑ Jüri Saar, "Arheoloogid leidsid hulga luustikke" Postimees, 16. august 2010
- ↑ Ando Leps. Tulekahju ülikoolis. Tänavu möödub 45 aastat Tartu Ülikooli peahoone tulekahjust. Kultuur ja Elu
Välislingid
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Tartu Ülikooli peahoone |
Tartu Ülikooli peahoone kultuurimälestiste riiklikus registris
Kirjandus
- Niina Raid "Tartu Ülikooli peahoone" Tartu: AS RAHKOI, 1993