Jõud: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{liita|Jõud (füüsika)}}
{{See artikkel| räägib füüsikalisest suurusest; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Jõud (täpsustus)]]}}
{{See artikkel| räägib füüsikalisest suurusest; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Jõud (täpsustus)]]}}
'''Jõud''' on [[füüsikaline suurus]], mis iseloomustab [[vastastikmõju]] tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt). Tegemist on seega [[vektoriaalne suurus|vektoriaalse suurusega]].
'''Jõud''' on [[füüsikaline suurus]], mis iseloomustab [[vastastikmõju]] tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund (mõnikord on oluline ka [[rakenduspunkt]]). Tegemist on seega [[vektoriaalne suurus|vektoriaalse suurusega]].

Vastastikuse mõju tulemusena muutub kehade [[liikumiskiirus]] ehk ühe keha mõju teisele kutsub esile [[kiirendus]]e.


Jõudu tähistatakse enamasti sümboliga <math>\vec F</math>.
Jõudu tähistatakse enamasti sümboliga <math>\vec F</math>.


Jõu [[mõõtühik]] [[SI-süsteem]]is on [[njuuton]] (N).
Jõu [[mõõtühik]] [[SI-süsteem]]is on [[njuuton]] (N).
[[SI-süsteem]]is mõõdetakse jõudu [[njuuton]]ites (N). Jõud 1 N annab kehale, mille [[mass]] on 1 [[Kilogramm|kg]], kiirenduse 1 m/s&sup2;:

<math>1 N= {kg \cdot m \over s^2}</math>


Jõu kui füüsikalise suuruse definitsioonavaldiseks võib pidada [[Newtoni II seadus]]t, mille kohaselt [[keha]] [[kiirendus]] (<math>\vec a</math>) on [[võrdelisus|võrdeline]] temale mõjuva jõuga ja [[pöördvõrdelisus|pöördvõrdeline]] [[mass]]iga (<math>m</math>). Võttes võrdeteguri üheks, saame
Jõu kui füüsikalise suuruse definitsioonavaldiseks võib pidada [[Newtoni II seadus]]t, mille kohaselt [[keha]] [[kiirendus]] (<math>\vec a</math>) on [[võrdelisus|võrdeline]] temale mõjuva jõuga ja [[pöördvõrdelisus|pöördvõrdeline]] [[mass]]iga (<math>m</math>). Võttes võrdeteguri üheks, saame
16. rida: 20. rida:


mis lubab jõust sõltumatult määrata masside suhte (<math>m_1/m_2</math>).
mis lubab jõust sõltumatult määrata masside suhte (<math>m_1/m_2</math>).



==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 24. mai 2012, kell 14:37

 See artikkel räägib füüsikalisest suurusest; sõna teiste tähenduste kohta vaata lehekülge Jõud (täpsustus)

Jõud on füüsikaline suurus, mis iseloomustab vastastikmõju tugevust. Jõudu määratleb tugevus ja suund (mõnikord on oluline ka rakenduspunkt). Tegemist on seega vektoriaalse suurusega.

Vastastikuse mõju tulemusena muutub kehade liikumiskiirus ehk ühe keha mõju teisele kutsub esile kiirenduse.

Jõudu tähistatakse enamasti sümboliga .

Jõu mõõtühik SI-süsteemis on njuuton (N). SI-süsteemis mõõdetakse jõudu njuutonites (N). Jõud 1 N annab kehale, mille mass on 1 kg, kiirenduse 1 m/s²:

Jõu kui füüsikalise suuruse definitsioonavaldiseks võib pidada Newtoni II seadust, mille kohaselt keha kiirendus () on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga (). Võttes võrdeteguri üheks, saame

.

Siin tuleb tähele panna, et ka keha (inertne) mass m vajab defineerimist (see, mida kaaluga mõõdetakse, on raske mass) ja Newtoni II seadus omaette ei ole piisav mõlema sõltumatuks määratlemiseks. Massi defineerimiseks võib kasutatada Newtoni III seadust, mille kohaselt mõju ja vastumõju on võrdsed (ja vastassuunalised). Seega, kui kaks keha (massidega m1 ja m2) on interaktsioonis, siis

,

mis lubab jõust sõltumatult määrata masside suhte ().


Vaata ka