Orenburg: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Luckas-bot (arutelu | kaastöö)
P r2.7.1) (robot lisas: af:Orenburg
56. rida: 56. rida:
*[http://www.orenburg.ru/ Orenburgi internetiportaal]
*[http://www.orenburg.ru/ Orenburgi internetiportaal]


[[Kategooria:Venemaa linnad]]
[[Kategooria:Orenburgi oblasti linnad]]
[[Kategooria:Orenburgi oblast]]


[[vep:Orenburg]]
[[vep:Orenburg]]

Redaktsioon: 21. mai 2012, kell 18:14

Orenburg

vene Оренбург

Pindala 916,9 km²
Elanikke 547 000 (2010)[1]

Koordinaadid 51° 46′ N, 55° 6′ E
Orenburg (Venemaa)
Orenburg
Jalakäijate sild Uurali jõel

Orenburg (vene Оренбург, kasahhi Орынбор) on linn Venemaal, Orenburgi oblasti keskus. Asub Uurali jõe ääres, Kasahstani piirist 100 km kaugusel.

Ajalugu

Orenburg on asutatud 1743. aastal, kui Orenburgi piirikindlus viidi üle linna praegusesse asukohta. Algselt asus kindlus Ori jõe ääres. Asukoha muutusega jäeti nimi alles.

Orenburg Orenburgi kubermangu keskusena

1744. aastast oli Orenburg kubermangulinnana Orenburgi kubermangu keskus. Kubermangu koosseisu kuulusid osaliselt tänapäeva Baškortostani kuuluvat 10 maakonda: Orenburgi maakond, Verhneuralski mk, Troitski mk, Tšeljabinski mk, Ufa mk, Sterlitamaksi mk, Birski mk, Menzelinski mk, Bugulminski mk ja Buzulukski mk. 1802. aastal taastati ka kubermangu kooseisus 1796. aastal likvideeritud Belebejevski mk ja Buguruslanski mk, kubermangu territoorium oli ca 282 551 ruutversta. Kubermang oli 1850-ndail aastail pindalalt Venemaa Keisririigis suuruselt 4 ja elanike arv oli 2 393 628 hinge, nendest 1 306 299 venelast, baškiire – 448 738, teptjaare – 246 753, tatarlasi – 98 647, mišaare – 97 743, mordvalasi – 77 328, tšuvašse – 58 240, marisid −38 567, udmurte – 18 205, sakslasi – 1 034[2]. Kuna aga enamik Orenburgi ümbritsevate territooriumite elanikke olid rändrahvad, siis oli Orenburgi linna elanikkond põhiliselt venekeelsed.

 Pikemalt artiklis Orenburgi kubermang

Orenburgis asetes kogu Orenburgi piirkonna sõjaline juht Orenburgi kindralkuberner ehk sõjakuberner, kellele allus Orenburgi piirkonna tsiviilkuberner, kes asus Ufa linnas.

1865. aastal jaotati Orenburgi kubermang keiser Aleksander II korraldusel Orenburgi kubermang mööda kubermangu looduslikult jaotavat Uurali mäestiku pooleks, moodustades Ufa kubermangu ja Orenburgu kubermangu, mille kubermangukeskuseks määrati Orenburg. Kubermangu kuulusid Orenburgi maakond, Verhneuralski mk, Troitski mk, Tšeljabinski mk ja loodud Orski maakond. Eraldatud kubermangud kuulusid siiski ühisesse Orenburgi kindralkuberneri võimkonda (Оренбургское генерал-губернаторство), kuni selle kindralkuberneri ametikoha likvideerimiseni 1882. aastal.

19. sajandil oli Orenburg kaubateede keskus kauplemisel Kasahstani ja Kesk-Aasiaga. 19201925 oli Kirgiisi ANSV pealinn. 19381957 oli linna nimi Tškalov hukkunud piloodi Valeri Tškalovi järgi.

Loodus

Kliima

Valitseb parasvöötme mandriline kliima kuuma ja kuiva suve ning parajalt külma ja lumevaese talvega. Kõige soojem kuu on juuli, mil keskmine õhutemperatuur on +22,1°C. Kõige külmem kuu on jaanuar keskmise õhutemperatuuriga −13°C. Õhutemperatuuri absoluutne maksimum oli 1998. aasta juulis — +43,2°C, absoluutne miinimum oli 1969. aasta jaanuaris — −43,2°C.

Sademetehulk on keskmiselt 356 mm (184 kuni 742 mm) aastas.

Majandus

Juhtivad tööstusharud on gaasitööstus, masinaehitus ja metallurgia.

Haldusjaotus

Haldusüksusena on linn munitsipaalmoodustis "Orenburgi linn", mis jaguneb kaheks ringkonnaks: Põhjaringkond ja Lõunaringkond. Mõlemad ringkonnad jagunevad kaheks rajooniks. Linna haldusalas on 7 alevit ja 3 küla.

Vaata ka

Viited

Välislingid