Saksa okupatsioon NSV Liidus: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: '{{Mall:Sõjaline konflikt |konflikt = Saksa okupatsioon NSV Liidus, Saksa-Nõukogude sõja käigus |osa = Teisest maailmasõjast |pilt ...' |
Resümee puudub |
||
23. rida: | 23. rida: | ||
Koos Saksamaaga teostasid okupatsiooni NSV Liidu territooriumil ka Saksamaa sõjalised liitlased: [[Rumeenia]] ([[Moldaavia ANSV]] ja osa Ukraina NSV lõunapiirkondi ([[Transnistria]])), [[Ungari]] ja [[Soome]] väed (osa [[Karjala-Soome NSV]]). |
Koos Saksamaaga teostasid okupatsiooni NSV Liidu territooriumil ka Saksamaa sõjalised liitlased: [[Rumeenia]] ([[Moldaavia ANSV]] ja osa Ukraina NSV lõunapiirkondi ([[Transnistria]])), [[Ungari]] ja [[Soome]] väed (osa [[Karjala-Soome NSV]]). |
||
Sõjategevus Idarindel Saksa ja nõukogude vägede vahel ning sellele järgenud okupeeritud territooriumitel kehtestatud okupatsioonirežiim erines oluliselt Saksamaa poolt sõjategevusest Euroopas ning Euroopa riikides kehtestatud okupatsioonirežiimidest. Kardinaalselt erinevate meetodite aluseks oli [[natsionaalsotsialism|natsionaalsotsialistliku]] Saksamaa ja [[Kommunism|kommunistliku]] Nõukogude Liidu ideoloogilised erinevused. Formaalseks aluseks sõjategevuse käigus Nõukogude Liidus kehtivate sõjaseaduste mittetäitmiseks oli NSV Liidu poolt kõigi Venemaa keisririigi poolt alla kirjutatud rahvusvahelisi lepingute mitteaktsepteerimine, sest NSV Liit ei lugenud ühtegi [[Venemaa keisririik|keiserliku Venemaa]] sõlmitud lepingut endale siduvaks<ref>[[Toomas Hiio]], [http://www.esm.ee/public/aastaraamat/2011-158-265.pdf Eesti üksustest Wehrmacht’i, SSi ja politsei ning Relva-SSi alluvuses Teise maailmasõja ajal], lk 160</ref>. |
|||
Saksamaa poliitilise juhtkonna plaanide kohaselt oli pärast NSV Liidu vallutamist kavas kasutada Venemaa resursse kasutada Saksamaa sõjatööstuse ja armee vajaduste rahuldamiseks toorainete ja toiduvarudega. |
|||
22. juunil 1941 alanud pealetungi järel vallutasid Saksa väed hoogsa pealetungi tulemusel 1941. aasta juuliks suure osa Valgevenest, Ukrainast ning Baltimaadest. |
|||
==Ostland ja Moskoovia riigikomissariaat== |
|||
17. juulil 1941. aastal moodustati juba Idaalade Riigikomissariaadi (''Reichsministerium für die besetzten Ostgebiete (RMfdbO)'') riigikomissariks määratud [[Alfred Rosenberg]]i poolt koostatud [[Generaalplaan Ost]] alusel okupeeritud alade haldamiseks: |
|||
* [[Ostland|Ida maa-ala Riigikomissariaat]] (saksa keeles ''Reichskommissariat Ostland''), keskusega Riias ja |
|||
*[[Moskoovia Riigikomissariaat]] (saksa keeles ''Reichskommissariat Moskowien''), keskusega Moskvas. |
|||
==Ukraina riigikomissariaat== |
|||
1941. aasta 30. juulil taganesid nõukogude väed [[Lääne-Ukraina]]st ja [[Lviv]]i linnas kuulutasid [[Stepan Bandera]] ja [[OUN]] piirkonnas välja [[Ukraina]] iseseisvuse taastamise. Pärast Kiievi vallutamist Saksa Wehrmacti vägede poolt kuulutas koos saksa vägedega tegutsenud ukraina rahvuslase [[Andrei Melnik]]u poolt Ukraina Rahvusnõukogu, kuid Saksa okupatsioonivõimud ei tunnistanud ukraina rahvuslaste soovi taastada Ukraina iseseisvust ning mõlemad iseseisvuse taastamist pooldavad grupid vahistati ja saadeti lõpuks [[koonduslaager|koonduslaagrisse]]. |
|||
20. augustil kuulutati Adolf Hitleri korraldusega välja Ukraina Riigikomissariaadi moodustamine, kuhu kuulus Ukraina territoorium (välja arvatud [[Poola kindralkubermang]]uga liidetud [[Galiitsia]]). |
|||
{{Vaata|Ukraina Riigikomissariaat}} |
|||
{{pooleli}} |
{{pooleli}} |
||
==Viited== |
|||
{{viited}} |
|||
[[Kategooria:Teine maailmasõda]] |
[[Kategooria:Teine maailmasõda]] |
||
[[Kategooria:NSV Liit Teises maailmasõjas]] |
[[Kategooria:NSV Liit Teises maailmasõjas]] |
Redaktsioon: 21. mai 2012, kell 15:43
Saksa okupatsioon NSV Liidus, Saksa-Nõukogude sõja käigus | |||
---|---|---|---|
Osa Teisest maailmasõjast | |||
Saksa vägede poolt aastatel 1941–1942 okupeeritud piirkonnad Euroopas ja ja NSV Liidus | |||
Toimumisaeg | 1941 – 1944 | ||
Toimumiskoht |
Ukraina NSV Valgevene NSV Vene NFSV Leedu NSV Läti NSV Eesti NSV | ||
Tulemus | Nõukogude Liidu territooriumi vabastamine ja Nõukogude okupatsioon Saksamaal | ||
Osalised | |||
| |||
Väejuhid või liidrid | |||
|
Saksa okupatsioon NSV Liidus oli Teise maailmasõja ajal Saksa Riigi poolt vallutatud NSV Liidu territooriumite ja elanikkonna kontrolli ja majandusliku ekspluatateerimise periood aastatel 1941 kuni 1944.
22. juunil 1941. aastal Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel alanud sõjategevuse tulemusel Idarindel okupeerisid Saksamaa ja tema sõjaliste liitlaste väed NSV Liidu Ukraina NSV, Valgevene NSV ning 13 Vene NFSV halduspiirkonda ja NSV Liidu poolt 1940. aastal okupeeritud ja annekteeritud alad: Leedu NSV, Läti NSV, Eesti NSV.
Koos Saksamaaga teostasid okupatsiooni NSV Liidu territooriumil ka Saksamaa sõjalised liitlased: Rumeenia (Moldaavia ANSV ja osa Ukraina NSV lõunapiirkondi (Transnistria)), Ungari ja Soome väed (osa Karjala-Soome NSV).
Sõjategevus Idarindel Saksa ja nõukogude vägede vahel ning sellele järgenud okupeeritud territooriumitel kehtestatud okupatsioonirežiim erines oluliselt Saksamaa poolt sõjategevusest Euroopas ning Euroopa riikides kehtestatud okupatsioonirežiimidest. Kardinaalselt erinevate meetodite aluseks oli natsionaalsotsialistliku Saksamaa ja kommunistliku Nõukogude Liidu ideoloogilised erinevused. Formaalseks aluseks sõjategevuse käigus Nõukogude Liidus kehtivate sõjaseaduste mittetäitmiseks oli NSV Liidu poolt kõigi Venemaa keisririigi poolt alla kirjutatud rahvusvahelisi lepingute mitteaktsepteerimine, sest NSV Liit ei lugenud ühtegi keiserliku Venemaa sõlmitud lepingut endale siduvaks[1].
Saksamaa poliitilise juhtkonna plaanide kohaselt oli pärast NSV Liidu vallutamist kavas kasutada Venemaa resursse kasutada Saksamaa sõjatööstuse ja armee vajaduste rahuldamiseks toorainete ja toiduvarudega.
22. juunil 1941 alanud pealetungi järel vallutasid Saksa väed hoogsa pealetungi tulemusel 1941. aasta juuliks suure osa Valgevenest, Ukrainast ning Baltimaadest.
Ostland ja Moskoovia riigikomissariaat
17. juulil 1941. aastal moodustati juba Idaalade Riigikomissariaadi (Reichsministerium für die besetzten Ostgebiete (RMfdbO)) riigikomissariks määratud Alfred Rosenbergi poolt koostatud Generaalplaan Ost alusel okupeeritud alade haldamiseks:
- Ida maa-ala Riigikomissariaat (saksa keeles Reichskommissariat Ostland), keskusega Riias ja
- Moskoovia Riigikomissariaat (saksa keeles Reichskommissariat Moskowien), keskusega Moskvas.
Ukraina riigikomissariaat
1941. aasta 30. juulil taganesid nõukogude väed Lääne-Ukrainast ja Lvivi linnas kuulutasid Stepan Bandera ja OUN piirkonnas välja Ukraina iseseisvuse taastamise. Pärast Kiievi vallutamist Saksa Wehrmacti vägede poolt kuulutas koos saksa vägedega tegutsenud ukraina rahvuslase Andrei Melniku poolt Ukraina Rahvusnõukogu, kuid Saksa okupatsioonivõimud ei tunnistanud ukraina rahvuslaste soovi taastada Ukraina iseseisvust ning mõlemad iseseisvuse taastamist pooldavad grupid vahistati ja saadeti lõpuks koonduslaagrisse.
20. augustil kuulutati Adolf Hitleri korraldusega välja Ukraina Riigikomissariaadi moodustamine, kuhu kuulus Ukraina territoorium (välja arvatud Poola kindralkubermanguga liidetud Galiitsia).
- Pikemalt artiklis Ukraina Riigikomissariaat
Artikli kirjutamine on selles kohas pooleli jäänud. Jätkamine on kõigile lahkesti lubatud. |