Protsessor: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
16. rida: 16. rida:
==Protsessorite liigid==
==Protsessorite liigid==
* [[Keskprotsessor]](CPU)
* [[Keskprotsessor]](CPU)
* [[Mikroprotsessor]], on CPU ühel silikonkiibil.
* [[Mikroprotsessor]], on CPU ühel ränikiibil.
* [[Graafikaprotsessor]](GPU/VPU), tegeleb 2D 3D pildi visualiseerimise ja renderdamisega.
* [[Graafikaprotsessor]](GPU/VPU), tegeleb 2D 3D pildi visualiseerimise ja renderdamisega.
* [[Signaali protsessor]](DSP), spetsiaalne mikroprotsessor, mis tegeleb digitaalse signaali töötlemisega.
* [[Signaali protsessor]](DSP), spetsiaalne mikroprotsessor, mis tegeleb digitaalse signaali töötlemisega.
* [[Võrguprotsessor]], tegeleb võrgutoimingute töötlemisega.
* [[Võrguprotsessor]], tegeleb võrgutoimingute töötlemisega.
* [[Heliprotsessor]], kasutatakse stuudiotes ja raadiojaamades
* [[Heliprotsessor]], kasutatakse stuudiotes ja raadiojaamades

== Ajalugu ==
== Ajalugu ==
=== AMD protsessorid ===
=== AMD protsessorid ===

Redaktsioon: 21. mai 2012, kell 13:25

Intel 4004 oli esimene üldkasutuseks mõeldud kommertsmikroprotsessor.

Protsessor on loogikaskeem, mis interpreteerib ja täidab masinkoodis antud käske ning koosneb vähemalt käsuseadmest ja aritmeetika-loogikaseadmest.

Masinkoodi käsu täitmiseks tuleb käsuga viia läbi teatud hulk tegevusi: käsk tuleb kindlasti juhtseadme poole dekodeerida, seejärel tuleb käsk täita jne. Käsu täitmiseks on protsessori sees käsukonveier, ehk reeglite ja tegevuste kogum, mida tuleb käsu täitmiseks teha. Käsukonveieri astmete arv sõltub protsessorist. Kuna keerulisemad protsessorid on pikema käsukonveieriga ja seega kuluks ühe takti täitmiseks rohkem takte on kasutusele võetud tehnoloogia, kus mitu käsku täidetakse korraga. Mõte seisneb selles, et kui käsku on dekodeeritud ja seda hakatakse täitma, siis samaaegselt hakatakse järgmist käsku juba dekodeerima.

Enamasti mõeldakse protsessori all arvuti keskprotsessorit.

Personaalarvutites ja digijuhtimisega seadmetes kasutatavaid protsessoreid nimetatakse protsessorikiipide väikeste mõõtmete tõttu sageli mikroprotsessoriteks.

Protsessorite liigid

Ajalugu

AMD protsessorid

  • AMD alustas protsessori tootmist 1995. aastal ja praegusel momendil on ta teine suurem protsessoritootja Inteli kõrval.
  • AMD’l ilmusid esimesed protsessorid 1995. aastal nimedega NX586 ja Am486 ning Am5k86. Nende sagedused olid vastavalt 133, 120 ja 100MHz.
  • Nendele järgnes 1996. aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 MHz.
  • 1997. aastal ilmusid K6 protsessorid, mille taktsagedus ulatus 300MHz.
  • 1998. aastel tuli K6 uuendus, mis oli nimega: K6-2 ja K6-3, mille taktsagedus ulatus 450 MHz.
  • 1999. aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000. aastal niipalju et taktsagedus ületas 1 GHz piiri.
  • 2000. aastal loodi AMD K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon.
  • 2000. aastal tuli ka AMD K6 2+ protsessor, mille takistus oli juba 450-550 MHz
  • 2001. aastal tuli seeria protsessoreid: Mobile AMD Duron 450-550 MHz, AMD Athlon4 950-1400 MHz, AMD Athlon MP - 1000-1667 MHz, AMD Duron(Morgan) - 1000-1300 Mhz, AMD Athlon XP - 1333-1800 MHz
  • 2002. aastal AMD Athlon XP said uuenduse nimega Thouroughbred, takistussagedusega 1466-2250 MHz
  • 2003 loodi viimase AMD Athlon Xp seerias protsessor millel oli nime Barton. tema takistus sagedus oli 1833-2166 MHz

Inteli protsessorid

  • 1970. aastatel alustati protsessorite tootmist ja selle aastakümne lõpuks said valmis 8086 ja 8088 protsessorid. Nende taktsagedus oli vastavalt 5 ja 10 MHz.
Pentium 4
  • 1982 aastal valmis 80286 protsessor, mille taktsagedus ulatus 12 MHz.
  • 1985. aastal valmistati esimene 32 bitine protsessor 368DX. Temale järgnes 1988. aastal 386SX. 386 protsessorite maksimaalne taktsagedus oli 33 MHz.
  • 1989. aastal loodi 486DX, mille taktsagedus ületas 50 MHz.
  • 1992. aastal loodi 486DX2, mille taktsagedus oli juba 66 MHz.
  • 1994. aastal loodi 486DX4, mille taktsagedus ulatus kuni 100 MHz. DX4 oli ka 486 protsessori seeria viimane mudel.
  • 1995. aastal hakati tootma Pentium Pro protsessoreid.
  • 1997. aastal loodi juba uus multimeedia toetusega protsessor MMX, mis sai väga populaarseks. MMX protsessori taktsagedus ulatus kuni 266 MHz.
  • 1997 lõpuks tuli välja ka Pentium II protsessor. Pentium II taktsagedus ulatub juba 450 MHz.
  • 1998. aastal tuli Intelil välja Celeron, mis sai väga populaarseks, sest ta oli võrreldes Pentium II hulga odavam.
  • 1999. aastal tuli välja Pentium II järeltulija Pentium III. Pentium III taktsagedus ulatus 1999. aasta lõpuks kuni 733 MHz’ni.
  • 2000. aastal loodi Intel Xeon taktsagedusega 1,4–5 GHz.
  • 2001. aastal ilmus Intel Pentium 4 taktsagedusega 1,3–2 GHz.

Cyrix/IBM protsessorid

  • 1993. aastal loodi esimest Cyrix'i protsessori - 486DX4, teine seeria Cyrix'il oli 5x86 mille taktsagedus küünis 233 Mhz'ni.
  • 1996-1998 aastatel tegi Cyrix 6x86 protsessorid, millede taktsagedus ulatus kuni 250 Mhz.

Vaata ka

Kasutatud materjalid