Läänemeresoome keeled

Läänemeresoome keeled on soome-ugri keelte rühm, millesse kuuluvad teiste hulgas eesti keel ja soome keel.

Läänemeresoome keelte kõnelejate põline asuala jääb praegu Soome, Venemaale, Eestisse ja Lätisse, vanad läänemeresoome keelte kõnelejate kogukonnad on ka Rootsis ja Norras. Läänemeresoome keeled on enamasti vastastikku arusaadavad.

Kirjakeeled

Riigikeele staatusega kirjakeel on eesti ja soome keelel. Teistest läänemeresoome keeltest on oma kirjakeel olemas liivi, vepsa, karjala, aunusekarjala, võru ja meä keelel.

Trükiseid ilmub ka kveeni, setu ja vadja keeles, kuid toimivaid kirjakeele standardeid pole nende keelte jaoks loodud.

Läänemeresoome keelte rühmad

Läänemeresoome keelepuu Petri Kallio järgi.

Läänemeresoome keelepuu.

Läänemeresoome keeleala on pikka aega olnud põhiosas katkematu murdekontiinum. Keeleala siseseid murde- ja keelepiire on tekitanud kunagised hõimupiirid ning ümber kujundanud või kustutanud eri aegade riigipiirid või muud halduspiirid. Samuti on keeleala siseseid murde- ja keelepiire mõjutanud sõdade ja epideemiate (näiteks katkuepideemiate) järel tühjenenud alade uusasustamine teistelt murde- või keelealadelt ning ilmselt ka pagemine sõja ja vallutajate eest seni asustamata aladele.

Eri läänemeresoome murdealad on integreerunud standardiseeritud kirjakeele ümber ainult Eestis ja Soomes, kus seda on toetanud lisaks halduspiiridele ka emakeelne kirik ja kooliharidus. "Sellest kõigest tingituna on läänemeresoome keeleala jaotamine keelteks küllaltki suvaline," kirjutab Tiit-Rein Viitso.

Läänemeresoome keelte lõunarühma on loetud liivi, eesti ja vadja keel. Uuemate seisukohtade järgi on eraldi läänemeresoome keel ka lõunaeesti keel (sh võru ja setu), mida traditsiooniliselt peetakse eesti keele murderühmaks.

Läänemeresoome keelte põhjarühma on loetud soome, isuri, karjala ja vepsa keel. Sageli peetakse eraldi läänemeresoome keelteks ka aunusekarjala ehk livvi ja lüüdi keelt, kuid mõnikord ka Rootsis ametliku vähemuskeelena tunnustatud meä keelt (meänkieli) ja Norras samuti ametliku vähemuskeelena tunnustatud kveeni keelt (kainun kieli).

Läänemeresoome murded

Tiit-Rein Viitso murdeliigenduse järgi liigenduvad läänemeresoome murded keeleajaloolises vaates kõige üldisemalt kolmeks rühmaks: liivi murded, lõunaeesti murded ja kõik ülejäänud. Samasugust häälikuloolist liigendust toetab Petri Kallio.

Täpsemalt eristab Viitso 18 läänemeresoome murrete põhilist rühma:

1. liivi
2. lõunaeesti
3. põhjaeesti
4. kirde-eesti (kirdemurre)
5. idaeesti (idamurre)
6. ranniku-eesti (rannikumurre)
7. pärisvadja
8. Kukkuzi vadja
9. läänesoome
10. idasoome
11. isuri
12. põhjakarjala
13. lõunakarjala
14. aunuse
15. pärislüüdi
16. Kuud´är´ve
17. põhjavepsa
18. pärisvepsa

Need liigenduvad tänapäeval viide suuremasse murderühma:

1. liivi
2. lõunaeesti
3. põhjaeesti, idaeesti, kirde-eesti, pärisvadja
4. ranniku-eesti, idasoome, läänesoome, Kukkuzi vadja, isuri, põhjakarjala
5. lõunakarjala, aunuse, pärislüüdi, Kuud´är´ve, põhjavepsa, pärisvepsa

Samuti on Tiit-Rein Viitso eristanud 59 isoglossi, mille järgi jagunevad läänemeresoome murded 58 murdealaks (on võimalik ka täpsem liigitus.) Üheselt on võimalik piiritleda isoglossidega lõunaeesti, liivi, vadja ja liivi keel. Ükski isogloss ei lange üheselt kokku Soome lahega, mis jagab traditsioonilise jaotuse järgi läänemeresoome murded põhja- ja lõunarühmaks. Õ-foneemi olemasolu ühendab lõunarühma murdeid. Kuid õ puudub ranniku-eesti murdes ja tugeva isuri mõjuga Kukkuzi vadja murdes, mis Viitso liigituse järgi jäävad põhjarühma koos traditsiooniliselt põhjarühma arvatud murretega.

Ajalugu

Tohtkiri nr 292 on läänemeresoome keelte vanim kirjalik mälestis.

Läänemeresoome algkeele täpne dateerimine on raske, kuna selle algus ehk lapi algkeele ja läänemeresoome algkeele eristumine teineteisest ja läänemeresoome algkeele eristumine tütarkeelteks on olnud aeglased ja vähehaaval kulgenud protsessid, mille uurimise muudab keeruliseks läänemeresoome ja saami sugulaskeelte omavahelised kogu aeg jätkunud tihedad kontaktid.

Läänemeresoome keelerühma lähtekeele lahknemise dateeringud eri keeleteadlastelt erinevad tuhandete aastate võrra. Sergei Jahhontovi hinnangul võis lahknemine alata kas 500-1000 aastat tagasi, Petri Kallio ja teiste soomlastest keeleteadlaste hinnangul 1000-2000 aastat tagasi. Morris Swadeshi nimekirja aluseks võttes võis ühiskeel 2500 aastat tagasi veel koos püsida.

Vanim läänemeresoome keelemälestis pärineb 13. sajandist. See on Novgorodist väljakaevamistel leitud kasetohule kirjutatud nr. 292 karjalakeelne tekst, mida on peetud pikseloitsuks.

Algupäraselt: юмолануолиїнимижи ноулисѣханолиомобоу юмоласоудьнииохови.

Juri Jelsissejevi järgi: jumolanuoli ï nimiži nouli se han oli omo bou jumola soud'ni iohovi.

Martti Haavio järgi: jumolan nuoli inimiži nouli sekä n[u]oli omo bou jumola soud'nii okovy.

Eugene Helimski järgi: Jumalan nuoli 10 nimeži Nuoli säihä nuoli ambu Jumala suduni ohjavi (johavi?).

Üksikuid eesti-liivi keelenäiteid leidub 13. sajandi Henriku Liivimaa kroonikas: malewa (sõjavägi), maja (kogunemiskoht), laula, pappi (kristlik preester), maga magamas jt, lisaks mitmed isiku-, rahva- ja kohanimed.

Laensõnad läänemeresoome keeltes

Läänemeresoome keeltesse laenatud vanimad laensõnad on pärit balti keeltest, germaani keeltest ja slaavi keeltest.

Läänemeresoome keeltes leidub ka uuemaid saksa ja vene laensõnu, laene on ka teistest germaani keeltest. Liivi keeles palju läti laensõnu, vähem on neid eesti keeles.

Vene keel on mõjutanud kõiki läänemeresoome keeli, eriti vadja keelt, isuri keelt, karjala keeli ja vepsa keelt. Venestamine on mõjutanud läänemeresoome keelte kasutamisvaldkonda.

Meie Isa palve eri keeltes

Allolev annab hea ülevaate läänemeresoome keelte sarnasusest ja erinevusest.

Eesti keel

Meie Isa, kes sa oled taevas, pühitsetud saagu sinu nimi,

sinu riik tulgu, sinu tahtmine sündigu,

kui taevas nõnda ka maa peal.

Meie igapäevane leib anna meile tänapäev,

ja anna andeks meile meie võlad,

kui ka meie andeks anname oma võlglastele.

Ja ära saada meid mitte kiusatuse sisse,

vaid päästa meid ära kurjast.

Sest Sinu päralt on riik ja vägi ja au igavesti.

Aamen.

Võro kiil

Mi Esä taivan, pühendedüs saaguq sino nimi.

Sino riik tulguq, sino tahtminõ sündku ku taivan, nii ka maa pääl.

Mi päävälikku leibä annaq meile täämbä.

Nink annaq meile andis mi süüq,

nii ku ka mi andis anna umilõ süüdläisile.

Ni saatku-i meid joht kiusatusõ sisse, a pästäq meid ärq kur’ast,

selle et sino perält om riik

ja vägi ni avvustus igävedses aos.

Aamõn.

Liivi ehk rāndakēl

Mạd iza, kis sa vuod touvis, pǖvātộd las sig sin nim.

Las tugộ sin vạlikštộks, sin mēľ las sugūg kui touvis nei ka mạ pạ'l.

Mạd jega pạvvist leibộ ạuda mạdộn tạmpộ.

Un jeta mạdộn mạd vǖlgsd, kui ka meig jetām ummo vǖlgaloston.

Un ạla ū meidi k'ertāmiz sizộl, aga pạsta meidi jera siest kunēsst.’

Sinnon jo um se volikšomi un se joud un se ouv bạs lopǟndọkst.

Amen.

Vadja ehk maatšeeli

Izä med'ē, kumpa ōlet taivaiza, pühättü ōlkō nimes.

Sinū liţi-tulkō sinū valtas, ōlkō sinū tahtos nī māza kui taivaiza.

Anna meile tänänne med'ē ōka-päivädnē leipäni.

Ja anna meile med'ē vēlkani antēhsi

Kui i mȫ antēhsi annamma med'ē vëlgalīsile;

Ja älä sāta meitä manituhsēse, a pǟssä meitä pahassa.

Kui sinū on valta ja vōima ja slava, igǟ kōikē.

Livviko ehk livgiläine kieli

Meijän taivahalline Tuatto, olgah pühännü sinun nimi.

Tulgah sinun valdu, tulgah tovekse sinun tahto

Kui taivahas, mugai muan piäl.

Anna meile tänäpäigi meijän jogapäiväine leibü.

Prosti meile meijän vellat kui müö prostimmo niile,

Ket ollah meile vellas.

Älä anna meile puuttuo muaniteltavakse, a piästä meidü pahas.

Sinunhäi on valdu, vägi da kunnivo ilmazen ijän.

Amin.

Karjalan kieli

Meijän taivahalline Tuatto, olgah pühännü sinun nimi.

Tulgah sinun valdu, tulgah tovekse sinun tahto

Kui taivahas, mugai muan piäl.

Anna meile tänäpäigi meijän jogapäiväine leibü.

Prosti meile meijän vellat kui müö prostimmo niile,

Ket ollah meile vellas.

Älä anna meile puuttuo muaniteltavakse, a piästä meidü pahas.

Sinunhäi on valdu, vägi da kunnivo ilmazen ijän.

Amin.

Vepsän keli

Meiden taivhaline Tatoi, olgha pühä sinun nimi.

Tulgha sinun valdkund, tehkaha kaik sinun tahton mödhe, täl mal kut i taivhas.

Anda meile tämbei jogapäiväine leib.

I pästa meiden velgad, kut mö-ki pästam meiden velgnikoiden velgad.

Ala ve meid kodvusehe, no päzuta meid pahaspäi.

Sinun om vald i vägi i hüvüz’ kaikeks igaks.

Amin'!

Suomen kieli

Isä meidän, joka olet taivaissa, pyhitetty olkoon sinun nimesi.

Tulkoon sinun valtakuntasi, tapahtukoon sinun tahtosi,

myös maan päällä niin kuin taivaassa.

Anna meille tänä päivänä meidän jokapäiväinen leipämme.

Ja anna meille meidän syntimme anteeksi,

niin kuin mekin anteeksi annamme niille,

jotka ovat meitä vastaan rikkoneet.

Äläkä saata meitä kiusaukseen,

vaan päästä meidät pahasta.

Sillä sinun on valtakunta ja voima ja kunnia iankaikkisesti.

Amen.

Kirjandus

• Laanest, Arvo: Sissejuhatus läänemeresoome keeltesse. Tallinn: Eesti NSV teaduste akadeemia, Keele ja kirjanduse instituut, 1975.
• Viitso, Tiit-Rein: Finnic Affinity. Congressus Nonus Internationalis Fenno-Ugristarum I: Orationes plenariae & Orationes publicae. (Tartu 2000)
• Henriku Liivimaa Kroonika, Eesti Raamat, Tallinn, 1982.
• Yakhontov, Sergei, Оценка степени близости родственных языков, Moskva, 1980.
• Häkkinen, Jaakko, Suomen kielen synty kartalla, internetikokkuvõte.
• Kallio, Petri 2006: Uralilaisen kantakielen absoluuttista kronologiaa, Virittäjä 1/2006.

Vaata ka

• Läänemeresoomlased

Välislingid

• Artur Vassar, Soomlaste Soome siirdumise lähteruumist. – Ajalooline Ajakiri nr.2/1938
• Uralic languages (Salminen 2003)
• Läänemeresoome keelte sõnavaraerinevusi näitav Swadeshi loend
• [1], Jaakko Häkkinen
• [2], Convent of Pater Noster
• [3], Our Father, All languages